Suvi on populaarne aeg ehitustöödeks, kuid tihti ei tea koduomanikud, et riskirohkest ettevõtmisest tuleb ka kindlustust teavitada, et õnnetusjuhtumi korral ikka kõik kahjud hüvitamisele kuuluksid.

Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul tuleks enne suuremate ehitus- või renoveerimistööde ette võtmist konsulteerida oma kindlustusandjaga ja vaadata üle kodukindlustuse lepingu tingimused. Nimelt võib ehitus- või renoveerimistööde ajal kehtida piiratud kindlustuskaitse, rakenduda kõrgem omavastutus ning kui kindlustust ehitustöödest teavitatud ei ole ja ehitamise tõttu tekib kahju, võib kindlustusselts ka hüvitisest keelduda.

„Üldiselt eristavad kindlustusseltsid ehitustöid ja remonditöid. Ehitustöödeks on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine (nt katuse vahetus), tehnosüsteemide (nt torustike ja elektrisüsteemi) muutmine. Remonditöödeks loetakse tapeetimist, värvimist ja põrandakatte vahetust. Kindlasti tuleb kindlustusseltsi teavitada suurematest ehitustöödest, et välja selgitada, kas saab jätkata tavalise kodukindlustusega või tuleks mõelda ehitus- ja paigaldustööde kindlustusele,“ toonitas Gilden.

Ehitustööd meelitavad ligi vargaid, toovad veelekked ja tulekahjud

Kindlustaja sõnul juhtub ehitustööde käigus enim tulekahjusid, torustike ühendamisel tekivad tihti veelekked ning kui lammutatakse hoone osa, võib kahju saada kogu hoone. Ehitusjärgus hooned meeldivad aga kogenud varastele, sest seal hoitavaid hinnalisi ehitusmaterjale ja tööriistu saab n-ö järelturul hea hinnaga maha müüa. Ka tuleb ette ehitusmaterjalide varguseid, kuid need kuuluvad kodukindlustuse alla vaid siis, kui asuvad hoones sees.

„Seesamis ulatub ehitustöödest tingitud keskmine kodukindlustuse kahjusumma mõne tuhande euroni. Viimase aasta suurimaks kahjuks oli aga hoopis vargus ehituselt, mille tagajärjeks 20 000 euro suurune kahju,“ tõi Gilden näiteid kahjusummadest.

Kuigi väiksematest remonditöödest kindlustust teavitama ei pea, kutsub Seesami esindaja ka neid töid teostades ettevaatlikkusele. Eriti tähelepanelik tuleb olla puurimisel ja seda just siis, kui pole teada, kus asuvad torustikud ja elektrisüsteem. Näiteks korterelamus seina auku puurides võib üpris lihtsalt kahjustuda hoopis naabri elamine. Suve kaunid ilmad soodustavad ka põrandate õlitamist ning näiteks linaõli on väga kergesti süttiv ning sellest pealtnäha süütust tööst on alguse saanud mitmed tulekahjud.

„Suvise ehitushooaja saabudes tunnevad inimesed ka huvi ehituspraagi tõttu tekkivate õnnetusjuhtumite ja nende hüvitamiste kohta. Selliste juhtumite hüvitamist saab nõuda üksnes ehitajalt, sest kindlustus ei hüvita kahjusid, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, puudusega toode või praakmaterjal. Erandiks on siin vaid torustike leke ja tulekahju.“

Kindlustaja sõnul tasub turvaliseks ehitus- ja remondihooajaks meelde jätta mõned nõuanded:

• Ehitus- ja renoveerimistööde puhul alusta projekti tegemisest ja ehitusloa taotlemisest. See aitab kõik vajalikud sammud läbi mõelda ja vähendab seeläbi võimalike kahjude ohtu.
• Teavita enda kindlustusseltsi plaanitavast ehitustööst.
• Suuremahulised ehitustööd nagu katusevahetus ja korteri või hoone planeeringu muutmine usalda ehitusettevõttele, kes tagab turvalise tööde teostamise. Ka ehitajalt võiks küsida tööde ajaks kindlustuse olemasolu.
• Töövõtted ei tohi tekitada vigastust töö tegijale ega kolmandatele isikutele. Näiteks ei tohi töödel tekkivat ehitusprahti aknast alla loopida, vaid see tuleb ettevaatlikult akna alla paigaldatud konteinerisse visata. Hooletult käitudes võivad jäägid konteinerist mööda kukkuda ning vigastada nii möödakäijaid kui lähedusse pargitud autosid.
• Kui on vaja kasutada väikesemõõdulist laadurit, tõstukit või koppa kaevamiseks, tasub see rentida koos juhiga. Vastava koolituseta juhi töökvaliteet võib olla halvem, aega kulub töödeks rohkem ning objektil manööverdades võib tekkida kahju pargitud autodele, hoonetele või muule varale.
• Väga palju õnnetusi on seotud redelilt kukkumisega, mistõttu tuleb redelil sirgelt seista või kasutada turvavarustust. Püüdes end tööala suurendamiseks kallutada, võib tasakaal kaduda ja kukkumine on sellisel juhul pea kindel.
• Puurides tuleb veenduda, et ei satutaks elektrijuhtmetele või seintes ja põrandas olevatele torudele. Torusse puurimine võib tekitada täiendava veekahju, kuid elektrijuhtmetesse puurimisel võib tagajärg olla veel karmim.