Hoolimata sellest, et koroonakriisist mõjutatuna on paljud Eesti inimesed otsustanud puhata kodumaal ning veeta rohkem aega oma kodudes ja suvilates, näitab värske kindlustusstatistika, et vargaid see ei heiduta.

“Kriisile ja inimeste kodusemale eluviisile vaatamata paistavad tänavu vargad olevat vähemalt sama aktiivsed kui eelnevatel suvehooaegadel,” ütleb Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kindlustaja sõnul suureneb varguste osakaal igal aastal kevade hakul, kui inimesed tasapisi suveks valmistuvad ning maakodudesse hinnalisi tööriistu ja esemeid viivad. Enim varguseid linnakodudes pannakse toime neljapäevast pühapäevani, mil on suurim tõenäosus, et pererahvas on kodust eemal.

Kõige lihtsamalt langevad varaste saagiks jalgrattad, mida näpatakse nii keldritest, abihoonetest kui ka kaupluse eest. “Ei saa öelda, et mõni neist kohtadest tuleks erilisemalt esile kui teine. Mis laokil, see ikka ära,” sõnab Gilden. Kalleim ratas, mis sel suvel on omanikult viidud jääb suurusjärku 1000 eurot, kuid varasemalt on hüvitatud hinnalisemaidki rattaid, mille maksumused küündivad suisa 6000 euroni.

Lisaks ratastele langevad igal aastal varaste saagiks ka kuuris ja garaažis hoitavad tööriistad, muruniidukid ja trimmerid, mida on lihtne edasi müüa. Linnakodudest varastatakse suvisel puhkuste ja pühade perioodil raha, pangakaarte, arvuteid, kaameraid, ehteid ja muud väärtuslikku. Selle suve üks suuremaid kindlustusjuhtumeid on vargus, kus kodumajast pandi pihta pea 40 000 euro väärtuses brändiriideid, tehnikat ja muid väärisesemeid. “Antud juhtum näitas, et inimesed kipuvad oma koduse vara väärtust alahindama. Sõlmitud kindlustuslepingul olnud koduse vara kindlustussumma oli peaaegu sama suur, kui hüvitis, mille välja maksime, aga kodus on ju veel inimestel tavaliselt mööbel, elektroonika ja palju muudki väärtuslikku, mis varastele rõõmu valmistab,” pööras Seesami esindaja tähelepanu asjaolule, mida inimesed kodukindlustuslepingut sõlmides võiks põhjalikumalt läbi mõelda.

“Et varga küüsi sattumine oleks võimalikult ebatõenäoline, on oluline, et inimene oleks võimalikest ohtudest teadlik ja nende ennetamiseks vajalikud abinõud kasutusele võtnud,” märkis Gilden ning tõi välja olulised nõuanded, mille abil oma kodu ja vara turvalisus tagada:

Suvilast või kodust lahkudes sulge kõik aknad ja uksed, seda ka palava ilmaga, ning ära unusta lukustada ka abihooneid. Pea meeles – mida rohkem ja kallimat vara on abihoones, seda korralikum peab lukk olema. Võtmeid ei tasu kunagi jätta uksemati või lillepoti alla ega ka postkasti, kuna neid kohti kontrollib varas esimesena. Kui kasutad suvise transpordivahendina sageli ratast, investeeri korralikku rattalukku ja õpi seda kasutama. Ka küllaminekuks või kiireks poeskäiguks tuleb ratas alati lukustada!

„Majja on varga jaoks kõige mugavam sisse pääseda lahti jäetud aknast või rõdult ja ebakvaliteetse lukuga ustest,“ loetleb Gilden ja lisab, et uste ja akende lõhkumised on järjest suurenev tendents. Kindlustaja sõnul on pahatihti uste või akende avamise sissetungija eest ära teinud hoopis hooletud omanikud ise. Eramajadel on enamasti mitu sissepääsu ja sageli, kui hoovis või saunamajas toimetatakse, jäetakse samal ajal maja teisel pool olev uks lahti. Gildeni sõnul näevad nad tihti oma töös, et seda võimalust majja pääsemiseks ka vargad kasutavad. Seega soovitab ta välisukse lukustada ka siis, kui ise aias toimetad.

Lisaks tasub hooaja lõppedes maakodudest kaasa võtta kõige hinnalisemad tööriistad ja tehnika ning hoolitseda selle eest, et kogu väärtuslik vara oleks kindlalt luku taga ja silma alt ära.