Eesti autojuhid on enda sõiduoskustes kindlad ning peavad vähe tõenäoliseks, et võiksid ise avarii põhjustada. Enesekindlamad on just suuremates linnades elavad ning alla 30 aastased noored juhid.

64% autojuhtidest kardavad liikluses enim teise juhi põhjustatud avariisid, pea sama palju pelgavad liiklejad teele ootamatult jooksvat metslooma ning klaasikahjusid, selgub Seesam kindlustuse värskest uuringust.

„Vaid alla poole vastanutest usuvad, et võiksid ise õnnetuse põhjustamises süüdi olla. Kuni 30 aastased noored ning suuremate linnade elanikud on selles osas kõige enesekindlamad. Seevastu 40-49 aastased ja väiksemate asulate autojuhid peavad tõenäolisemaks, et võivad ka ise liiklusõnnetuse põhjustada,“ tutvustas uuringu tulemusi Seesami sõidukikahjude valdkonnajuht Rasmus Parve.
  
Kindlustaja sõnul moodustavad Seesami statistika kohaselt enamuse kaskokahjudest liiklusõnnetused, millele järgnevad klaasikahjud. Mets- või kariloomaga kokkupõrked on endiselt üsna sagedased. Viimastest kõige levinumad on sellised õnnetused, kus loom jookseb teele ning saab tabamuse auto esiosalt.
Üksnes sel aastal on Seesam registreerinud 130 sellist kindlustusjuhtumit ja nende hüvitiste summa ulatub pea 400 000 euroni. Eelmisel aastal oli metsloomadele otsasõidu juhtumeid pea 600 ja nende hüvitamiseks kulus kaskokindlustusel üle 1,6 miljoni euro. 

Juhtidel probleemid aususe ja tähelepanelikkusega
Uuringust selgub ka, et nii parklakahjusid kui ka teelt väljasõitu peavad Eesti inimesed kõige vähem tõenäolisemateks õnnetusteks. Kõige vähem usuvad teelt väljasõitmist Ida-Virumaal elavad inimesed (16%). Viljandi- ja Põlvamaa juhid peavad aga teelt väljasõitmist võrreldes ida-virumaalastega üle kolme korra tõenäolisemaks.

„Kuigi inimesed ei pea parklakahjusid tõenäolisteks, siis tegelikkuses juhtub nii parkimismajades kui ka -platsidel iga päev õnnetusi, mis moodustavad liiklusõnnetuste statistikast arvestatava osa. Keskmine kahju parklas juhtunud liiklusõnnetuse puhul on umbes tuhat eurot. Kahjuks on üsna sagedased ka kahjud, kus põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud ilma omanikku ootamata või politseid teavitamata. Selliste kahjude osakaal on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud,“ sõnas Parve.

Enim näeb parklates manööverdamise tagajärjel juhtunud riivamisi ja otsasõite, kuid tihti juhtuvad õnnetused ka parklas kehtestatud kiiruspiirangu ja paremakäereegli eiramise tulemusel.

„Kui inimene avastab poest või kodust välja tulles, et keegi on parklas tema autole kahju tekitanud ja seejärel sündmuskohalt lahkunud, siis tuleb võtta telefon ja helistada politseisse ning käituda sealt saadud juhiste kohaselt. Teame ka olukordi, kus aus pealtnägija jõudis kannatada saanud autoomanikust ette ja teavitas juhtunust politseid. Alahinnata ei saa ka parklaid valvavaid kaameraid, mille vaatevälja õnnetuse põhjustaja võib olla jäänud,“ õpetas kindlustaja.
 
Seesami esindaja sõnul jäävad viimase aasta statistikas lisaks parklatest lahkuvatele õnnetuste põhjustajatele silma ka tähelepanematusest tingitud õnnetused nagu otsasõidud rajatistele, tagurdamisel tekkinud õnnetused jne. „Hajameelsusele liikluses ruumi ei ole, mistõttu tuleks liiklusesse minna puhanuna, sõidu ajal ei tohi olla telefonis ega tegeleda teiste kõrvaliste asjadega. Õnnetustes vastutuse võtmine võiks saada loomulikuks osaks ka olukordades, kus tunnistajaid ei pruugi olla,“ rääkis kindlustaja.