Inimesed on küll varmad kindlustama kodu ja autosid, jättes seejuures oma suurima vara – tervise – tihti juhuse hooleks. Tervisega seotud riskide kindlustamiseks on turul mitmeid erinevaid tooteid, mille vahel otsustamine võib osutuda keerukaks ülesandeks. 

Kui mujal maailmas on nii iseenda kui ka oma pereliikmete tervise kindlustamine elementaarne, siis Seesami tervisekindlustuse tootejuht Marit Raagi sõnul näitab kohalik kindlustusstatistika, et eestlased kipuvad pigem kindlustama oma auto, kui tervise. 

“Siiski näeme, et aasta aastalt mõeldakse ka siin üha enam, kuidas aiatöödel või tervisesporti harrastades saadud vigastused või erinevate tervisekaebuste tõttu töölt eemale jäämine võivad sissetulekutesse suure augu jätta,” sõnab Raag. Kui täna on selleks levinuim viis õnnetusjuhtumikindlustus, mis aitab kindlustatut eelkõige majandusliku toimetuleku tagamisel pärast õnnetusjuhtumit, on selle kõrval olulisele kohale tõusmas ka tööandja tervisekindlustus. Seesami tooteekspert selgitab lähemalt, milles seisnevad nende kahe peamised erinevused ning kellele on need mõeldud.

Kellele on mõeldud õnnetusjuhtumikindlustus, kellele tervisekindlustus?
Õnnetusjuhtumi puhul on tegu ootamatu või ennenägematu sündmusega, mille kõige sagedamaks tagajärjeks on nihestus või luumurd. Seepärast leidub õnnetusjuhtumite eest kindlustatute seas nii aktiivseid tervisesportlaseid, reisientusiaste kui ka usinaid aiatöölisi, kellel on hirm õunapuu otsast kukkuda. Kõige rohkem leidub kindlustajate seas lapsevanemaid, kes on kindlustanud oma lapse – lastega on õnnetused kerged juhtuma ning vigastuste ja tõsisemate haigestumiste korral tuleb koju jääda ka lapsevanemal.

Tervisekindlustus aitab püsida terve ning tekkinud murede korral saada abi kordades kiiremini, kui riiklik süsteem tihti võimaldab. Tervisekindlustuse saab sõlmida oma töötajatele tööandja. “Turuolukorras, kus võitlus käib parimate töötajate nimel on see lisaks ühisüritustele, konkurentsivõimelisele palgale ja paindlikele töötingimustele üha populaarsem osa tööandja motivatsioonipaketist. Hea tervise juures töötajad rõõmustavad ka tööandjat,” toob Raag välja.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb ennenägematute õnnetuste eest
Nagu öeldud, siis on õnnetusjuhtumi puhul tegu ootamatu sündmusega. Statistikast selgub, et sellised erinevad ettenägematud vigastused tekivad tihti kodus kukkumise või komistamise, tavalise saunaõhtu, bussiga tööle sõitmise või pühapäevase suusatamise tagajärjel. “Meditsiiniabi on Eestis küll tasuta, kuid näiteks pikaajalist taastusravi, ravimeid ja abivahendite renti ei hüvitata, samuti võib tõsisema trauma pikaajalise ravi tõttu väheneda oluliselt igakuine sissetuleku tase. See on ka põhjus, miks sõlmida õnnetusjuhtumikindlustus – nii kindlustad oma pere majandusliku toimetuleku ka siis, kui juhtuma peaks halvim,” sõnab Raag. 

Tervisekindlustus ehk sinu isiklik ravifond
Tervisekindlustuse puhul on tegemist justkui töötaja isikliku ravifondiga, kust on võimalik erinevate tervishoiuteenuste eest hüvitist saada: olgu tegu ambulatoorse pere- või eriarstiteenuse, hambaravi, tervisekontrolli, ennetus- ja taastusravi, psühhiaatrilise- ja psühholoogilise nõustamise kuluga või erinevate analüüsidega. 
“Riikliku naha- või silmaarsti ootejärjekorrad on mõned kuud, samuti tuleb tihti oodata haiglaravile pääsemist, aga vajadus arstiabi järele on ikkagi täna ja kohe. Täiendav ravikindlustus annab töötajale võimaluse pääseda kiiresti tasulisele arstiabile ning aitab katta suurte raviarvete riski – see on inimestele päriselt oluline ja vajalik,” kinnitab ekspert. Samuti hüvitab tervisekindlustus erinevad vaktsineerimissüstid, nagu näiteks puukentsefaliidisüst, toidutalumatustestid ning omal soovil tehtud koroonatesti kulud.

Kuigi neil kahel kindlustuskaitsel on mõningaid kattumisi, on mõlemad kindlustuskaitsed üsnagi erinevad ega ole loodud üksteist asendama. „Õnnetusjuhtumikindlustus on eelkõige mõeldud kindlustatu majandusliku toimetuleku tagamisel pärast õnnetusjuhtumit ning tervisekindlustus aitab vähendada tervisega seotud kulutusi ning tagab kiirema ligipääsu arstiabile olgu selleks plaaniline või ennetav ravi,“ toob Raag välja.