Saabuva pühadeaja õnnetuste edetabelit troonivad küünalde põletamisest tekkivad tule- ja tahmakahjud, pliidiplaatide ja praeahjude õnnetused ning lekkivate kuusejalgade põhjustatud põrandakahjud, selgub Seesami statistikast.

„Kui tavapärased kodukindlustusjuhtumid on tingitud lekkivatest või lõhkenud torudest ja vargustest, siis pühade ajal on inimesed rohkem kodus ning ühes sellega muutub ka õnnetuste iseloom. Talviste õnnetuste märksõnadeks on kindlasti tuli ja tulekahjud, sest lisaks hoogsale ahjukütmisele kujutavad ohtu ahju unustatud jõulupraad, küünalde ümber sätitud kergesti süttivad kaunistused, samuti lekkivad kuusejalad,“ loetles Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi levinumaid pühadeaegseid õnnetusi.

Trendikad lauakaunistused ja küünlad ei sobi kokku
Küünlaleek loob küll pimedal ajal õdusat tunnet, kuid kaunistustrendid ja hooletus annavad tihti oma panuse just küünaldest alguse saavate tulekahjude tekkesse. Kindlustaja sõnul jäetakse pealtnäha ohutud õueküünlad terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelvalveta. Sama lugu on ka küünaldega, mis dekoratsioonidest ümbritsetuna võivad ühel hetkel suure õnnetuse alguseks olla. „Levinud on juhtumid, kus pikkadel küünaldel lastakse liialt lühikeseks põleda, nii et nende alumisse osasse sätitud dekoratsioon põlema süttib. Leebemal juhul on kahjustada saanud laud ja põrand ning kahju mõne tuhandeni küündinud, kuid kaunite lauadekoratsioonide ja küünalde koostöös on ka kordades suuremaid kahjusid sündinud. 
Pühade ajal on ka levinud õnnetused, kus küünal unustatakse aknalauale põlema ning plastikraam hakkab sulama. Õnneks on siiani tubli suitsuandur õnnetusest häälekalt teada andnud ning pererahvas vaid suure ehmatuse, halba lõhna täis elamise ja sulanud aknaraamiga pääsenud. Eelmisest advendiajast meenub aga juhtum, kus väike laps pani klaaspurgis põlevale küünlale kaunistuseks juurde mänguasju, mis koheselt süttisid ning tahmakahju tekitasid,“ räägib Kobi küünalde süül toimunud kindlustusjuhtumitest. 

Pühadeaegse tulekahju põhjuseks ei pruugi aga alati olla lahtine tuli. Ka elektriliste jõuluehete vigased juhtmed on need, millest igal aastal mõni tulekahju alguse saab. Seesami kahjukäsitlejal on tuua näide omast kogemusest, kus maja külge sätitud välikaunistuste lühisest oleks võinud alguse saada katastroofiline tulekahju. Kõige hullemast päästis õnn olla õigel ajal õiges kohas. Kobi soovitab turvaliste pühade nimel investeerida kvaliteetsetesse jõulutuledesse.
„Kontrollida tasub ka kuusetulesid, sest õnnetuse korral põleb kuiv kuusk kui säraküünal ning põleng võtab kiiresti suured mõõtmed,“ hoiatas kindlustaja.

Ettevaatust plahvatavate mahlade ja lekkivate kuusejalgadega
Kuna jõulude ajal on töös ahjud ja pliidid, siis juhtub ka nendega hulgaliselt õnnetusi. Üpris tavapärane on see, kui pühade meeleolus unustatakse jõulupraad ahju ning alles tuppa hiiliv suitsuvine annab pererahvale õnnetusest teada.

„Eelmiste pühade aegu olid päris sagedased ka pliidiplaatide ja praeahjude kahjud, milles osaliselt süüdi rasked savi- ja malmnõud. Inimesed neid igapäevaselt ei kasuta ja ei oska seetõttu ka nende raskusega arvestada,“ tõi Kobi välja.

Jõulud on kindlasti ka aeg, mil purki pandud aiasaadused ja mahlad lauale mekkimiseks tuuakse. Siis tuleb veenduda, et mõni vanem eksemplar saaks äärmiselt ettevaatlikult avatud. Kindlustajale meenub kahjujuhtum eelmisest aastast, kus köögis lõhkes käärima läinud õunamahla pudel ning kahjustada said nii seinad, lagi kui ka rulood.

„Pühadega seotud kahjudest saab veel välja tuua kuusejala lekkimisest tingitud kahjud. Kuna tihtipeale on kuuse alla paigutatud vaip või lina, siis pole veekahjustusi kohe näha. Nii saab vesi päris pikalt omasoodu toimetada ning kui lõpuks jõuab kätte aeg kuusk õue viia, tuleb ilmsiks ka põranda kahjustumine. Isegi kui tundub, et muretsemiseks ei ole põhjust, tasub kuuse ja vee olukorda mõne aja tagant siiski kontrollida,“ soovitas kindlustaja.