Valdav osa liiklus- ja kaskokahjudest on seotud parkimistega, neile järgnevad tagant otsasõidud ja kokkupõrked ristmikel. Enim osalevad liiklusõnnetustes Volkswagenid, seejärel Toyotad ja Mercedes-Benzid, selgub Seesami liikluskahjude statistikast.  

Kuigi parklate ja parkimismajade autovaenulikest tingimustest on aastate jooksul palju räägitud ja nii mõnedki vastutustundlikud kaubanduskeskused on parkimisvõimalusi avaramaks ja ohutumaks muutnud, ei ole sealsed õnnetused siiski vähenenud ja autoomanikud peavad endiselt kitsastes tingimustes manööverdades tuska tundma.
„Parklates ja parkimismajades on paratamatult liiklust rohkem ja ruumi vähem. Sellistes tingimustes katkeb inimeste kannatus kiiremini, unustatakse liiklus- ja ohutusreeglid ning muidugi pannakse kitsastes tingimustes tõsiselt proovile autojuhtide parkimisoskused,“ põhjendab Seesami sõidukikahjude valdkonna juht Anti Otsla rohkeid parklakahjusid. 

Kindlustaja sõnul on parklaõnnetustes süüdi üheaegselt tagurdavad sõidukid, samuti avatakse uks veendumata olukorra ohutuses, lisaks põhjustavad parklates täkkeid ja väiksemaid mõlkimisi ka ostukärud. 
Seesami statistika kohaselt on ka kõige tüüpilisem kaskokahju seotud just parkimisega. „Üpris tavaline on olukord, kus pargitud autole on tekitatud kahju, ent kahju põhjustaja pole teada või jääb üldse ebaselgeks, mille tõttu kahju on tekkinud,“ kirjeldab Otsla tüüpilist kaskokahju. 

Poole rohkem õnnetusi metsloomadega
Kuigi parklates toimub valdav osa liiklus- ja kaskokahjudest, siis kõige suuremad hüvitised tuleb kindlustusel välja maksta hoopis kokkupõrgete tagajärjel. Eriti ohtlikuks võivad kujuneda kokkupõrked ristmikel.

„Eelmisest aastast saab tuua näite, kus auto sõitis ristmikul otsa trammile, mille remont pole tänaseks veel lõppenud. Eeldatavasti kujuneb trammi taastusremondi maksumuseks umbkaudu 200 000 eurot. Teine näide pärineb Kristiine ristmikult, kus kahe auto kokkupõrke tagajärjel paiskus üks sõiduk otsa kiiruskaamerale. Viimase taastamise maksumus küündis pea 100 000 euroni. Suurima kaskokahju puhul oli samuti tegemist kokkupõrkega ristmikul ning kahjusummaks kujunes 120 000 eurot,“ teeb kindlustaja ülevaate eelmise aasta suurimatest kahjudest.

Nende suurte kahjusummade juurde saab võrdluseks tuua keskmise liikluskahju, mis küündis Seesamis eelmisel aastal 1621 euroni, samal ajal oli keskmise kaskokahju suurus koos klaasikahjudega 1280 eurot.

Möödunud aastat jäävad lisaks rohketele õnnetustele parklates ja suurte kahjudega kokkupõrgetele meenutama ka oluliselt kasvanud õnnetusjuhtumid metsloomadega. Otsla sõnul registreeriti Seesamis  
aasta varem 400 juhtumit, 2021. aastal oli see arv juba 604. „On teada, et koroonapandeemia esimesel aastal olid inimesed üleüldse kodusemad ja teatud perioodil vähenes ka sõidukite kasutamine liikluses. Sellest ilmselt ka nõnda järsk kasv kõigest aastaga. Kuid ka metsloomade elupaikade hävitamine metsaraie ja inimasustuse laienemise tõttu ajab loomad üha enam segadusse ja teedele,“ selgitab kindlustaja.

Olgu tegemist teisele autole või loomale otsasõiduga, suurem osa õnnetustest on võimalik ära hoida. Selleks tuleb tähelepanelikumalt jälgida liiklusseaduse nõudeid, hoida pikivahet, ristmikel veenduda alati manöövri ohutuses ja teele välja sõites veenduda, et tee on vaba ning sõidukiiruse valikul arvestada kindlasti tee- ja liiklusolusid.