Jõksi sõnul on oluline vahet teha, kas inimene läheb välisriiki reisile, tööle või elama. „Kui inimene suundub välisriiki ajutiselt,  siis võib ta abi saada tavalisest reisikindlustusest. Tavapärase reisikindlustuse mõistes võib ühekordne reis, mis nii algab kui lõppeb Eestis, kesta kuni 90 päeva järjest.  Välismaal pikemalt viibijatele pakume ka aastast reisikindlustust, mille peaks vormistama enne välismaale minekut,“ rääkis Jõks.

Kui ka aastane välismaal olek muutub veelgi pikemaks perioodiks, on reisikindlustust võimalik pikendada. Jõks lisas: „Kui on teada, et inimene on reisikindlustuse poliisi lõpu ajal veel välismaal ja viibib seal mõnda aega, tuleks sellest oma kindlustusseltsile teada anda vähemalt kuu aega enne poliisi lõppemist, et oleks võimalik poliisi pikendada.“

Kui inimene on siiski otsustanud teadmata ajaks välisriiki edasi elama jääda ja Eestisse tagasi pöördumine ei ole lähiaastatel plaanis, siis tasuks juba uurida kindlustuspakkumisi asukohariigis. „Kindlustust välisriigist osta on üldjuhul kallim. Peab arvestama ka sellega, et kahjude menetlemine toimub sellisel juhul riigis, kust sai kindlustus ostetud ja mõningatel juhtudel ei piisa hüvitise saamiseks elektroonilisest kirjavahetusest, nagu Eestis. Piiriüleseid kindlustuse pakkujaid võiks kaaluda aga siis, kui kodumaised kindlustused ei rahulda reisija vajadusi kindlustuskaitse osas, näiteks kui tegeletakse selliste ohtlike tööde või hobidega, mida Eesti seltsid ei kata,“ rääkis Jõks.

Välisriiki tööle minnes peaks kindlustust täpsemalt informeerima oma töö sisust, kuna mõningate ametite puhul reisikindlustus ei kehti või peaks olema juurde ostetud lisakaitse. „Kõrgema riskiga ametitele nagu näiteks lennukipiloot, meremees või turvatöötaja, reisikindlustus ei kehti. Ehitaja või kaugsõidujuht peaksid näiteks juurde ostma lisakaitse,“ selgitas Jõks.

Reisikindlustuse valimisel on oluline jälgida, et võimalikult suur summa oleks eelkõige meditsiiniabikindlustuse all. „Kui ees on pikem viibimine välismaal, soovitame kindlasti vaadata, et see hõlmaks vähemalt 100 000 € kattega meditsiiniabikindlustust. Loomulikult on kasulik võtta ka reisitõrke- ja pagasikindlustus, kuid nagu ka hiljuti palju meedias on juttu olnud, võivad meditsiiniabi kulud kujuneda väga suureks ning väiksem kindlustussumma ei pruugi kõiki kulusid katta.“

Lisaks kindlustusele võiks Euroopa Liidu riikides reisijatel olla olemas ka EL ravikindlustuskaart, kuid ainult sellest võib jääda väheks.“ Oluline on teada, et EL ravikindlustuskaardiga saab abi vaid riigihaiglates ning kaart ei kata mitmeid omavastutuskulusid nagu näiteks visiiditasu, voodipäevatasu, kiirabitransport ega riikidevahelisi transpordikulusid. Kui on olemas ka reisikindlustus, saab tasusid kaardi ja kindlustuse vahel kombineerida, et inimene ei peaks oma taskust raha kulutama,“ rääkis Jõks.