See aasta on Seesam kindlustuse klientidele olnud erakordselt põlenguterohke – lisaks väiksematele tulekahjudele on punase kuke roaks langenud praeguseks juba kuus hoonet, mille taastamise maksumused on vahemikus 120 000 – 360 000 eurot. Tulekahjude statistikas hakkavad silma ka mitu juhtumit, kus tulekahju on alguse saanud metallist korstnast.

Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi sõnul on kõnealuste korstnate vanus jäänud 5-8 aasta vahele ning tegemist on olnud ehitusveaga, kus korsten on paigaldatud vastu hoone konstruktsiooni või sellele liiga lähedale. Suurim selline kahju küündis 250 000 euroni.

„Need juhtumid näitavad, et lisaks korrapärasele küttekehade kontrollile ja hooldusele tasub metallist korstna ohutust hinnata ka siis, kui see on mitu aastat tagasi paigaldatud,“ toonitas Seesami esindaja.

Tulekahjude süüdlaseks lemmikloomad, külmikud ja suurendusega peeglid
Lisaks korstnatele saavad põlengud päris tihti alguse ka elektripaigaldistest – süttivad nii külmikud kui ka laadima pandud tööriistade akud. „Igal aastal leidub ka mõni selline koduomanik, kes kasutab ahju või pliidi puhastamisel tuha hoiustamiseks plastikust anumat. Kahjuks on juba sel aastal üks selline kahjujuhtum meil laual olnud,“ rääkis Kobi.

Samas toob kindlustaja näiteid ka sellistest kahjujuhtumitest, mille taga ei ole hooletus, vaid lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemine. Näiteks sai üks selleaastane põleng alguse suurendusega peegli ja päikese koosmõjul, mõnedel juhtudel on süüdlaseks olnud hoopis lemmikloom, kes pliidi tööle lülitanud ja selle tagajärjel süttinud pliidil olevad esemed või potis olnud toit. 

„Kahjuks on mõnikord hoone põleng erakordselt intensiivne ja sellisel juhul võib jääda täpne kahju tekkepõhjus tuvastamata,“ tõdeb kindlustaja. 

Lisaks elupaiga taastamise maksumusele tuleb tulekahjude puhul arvestada ka hävinud koduse varaga, mis suuremate põlengute puhul jääb 20 000 - 50 000 euro vahemikku. Selle aasta kõige suurem hoone taastamise kulu koos hävinud koduse varaga jääb Seesamis 400 000 euro juurde.

„Tuleohutuse aitavad tagada väga lihtsad tegevused: vältida tuleks süttivatesse anumatesse tuha paigutamist, suvilates, kus pidavalt ei elata, võiks vooluvõrgust eemaldada kõik seadmed, pimedamal ajal on palju pahandust küünaldest, mida ei tohiks kunagi valveta ega väikese lapsega ühte ruumi jätta. Kindlasti tasub hoida silm peal ka eakatel sugulastel, kelle ohutaju võib olla vähenenud,“ õpetas Kobi.

Samuti soovitab kindlustaja grillimisel arvestada ilmastikuga ja tuulise ilmaga hoone lähedal mitte grillida. Tihti kiputakse unustama, et terrassil ei ole lubatud kasutada grillsöe või küttepuudega köetavat grilli ning need peaksid olema hoonetest vastavalt kahe või viie meetri kaugusel. Lõket ei tohiks mingil juhul teha lähemal kui kaheksa meetri kaugusel majast, enam kui meetrise diameetriga lõkke puhul on nõutud distants tervelt 15 meetrit. 

„Kasutatud söed, isegi kui need tunduvad kustunud, on mõistlik paigutada süttimise ohu vältimiseks puukuurist ja -riidast ning muudest põlevatest materjalidest kaugemale,“ lisas Kobi.