Eestlased reisivad rohkem kui kunagi varem. Võrreldes koroonaeelse ajaga on reisikindlustuse turg kasvanud 25 protsenti ning lennufirmade streigid ja ootamatud haigestumised on pannud inimesed varasemast oluliselt rohkem ka laiendatud reisitõrke kaitset valima.

„Enne, kui koroona reisimise mõneks ajaks pausile pani, sõlmisid inimesed reisikindlustuse peamiselt võõrsil meditsiiniabi saamiseks ja reisitõrke valis juurde kolmandik kindlustajatest. Täna on aga reisitõrge sõlmitud juba 73 protsendil kindlustatud isikutest,“ sõnas Seesami reisikindlustuse tootejuht Marit Raag.   

Reisitõrke kaitsest on kindlustaja sõnul kõige enam abi saadud haigestumisest, lennu hilinemisest ja ilmastikust tulenevate tõrgete korral. Näiteks hüvitatakse enne reisi haigestumisel ära jäänud reisi maksumus ja reisi kestel lendudega seotud tõrgete korral hüvitatakse lisandunud kulud. Viimast kuni kindlustussummani, mis tähendab, et enne reisile minekut tuleks mõelda, et kui midagi peaks juhtuma, siis kas valitud kindlustussumma on piisav katmaks näiteks uusi lennupileteid ja muid võimalikke kulusid.

„Olukorras, kus lennufirmad pidevalt streigivad ning ebakindlas majanduskeskkonnas inimesed oma sissetulekud kaotavad, on üha populaarsem ka laiendatud reisitõrke kaitse valimine. Viimane sisaldab terrorismi, lennufirma streigi, maksejõuetuse ja looduskatastroofide katet.
Piisab ühest lennufirma streigist, kui kahjud võivad ulatuda mitme tuhande euroni, kuna tihti tegemist jätkulendudega,“ selgitas kindlustaja.

Türgis on meditsiiniabi nüüd veelgi kallim
Üleilmselt kasvavad hinnad on lisaks transpordile ja majutusele kergitanud märkimisväärselt ka meditsiiniabi hindasid. „Näiteks eestlaste seas populaarne Türgi ägab viimase veerandsaja aasta kõrgeima inflatsiooni käes, mis tähendab, et seni niigi kõrgete raviarvete poolest tuntud Türgis on meditsiiniabi nüüd veelgi kallim,“ rääkis Raag. Kindlustaja soovitab kindlustuskaitse valikul lähtudagi sihtriigi hindadest. Euroopa Liidus võivad haiglaarved olla väiksemad, eriti kui kannatanul on kaasas ravikindlustuskaart. Ameerikas, Kanadas ja ka Austraalias ei ole ebatavaline, kui haigla esitab kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva arve üpriski väikese asja eest. Seega peaks väljaspool Euroopat olema kindlustussumma vähemalt 200 000, soovitatavalt isegi suurem.

„Lisaks otsestele reisil haigestumisega seotud arstiabi kuludele võivad lisanduda ka täiendavad kulud seoses koju tagasi pöördumisega. Isegi juhul, kui haigus on ravitav apteegis saadaolevate käsimüügi ravimitega, siis võib näiteks tugevama toidumürgituse või kõhuviiruse korral lennureisi ette võtmine osutuda võimatuks. Kui selline lihtne haigus tabab aga kedagi tagasilennu päeval, tekivad arvestatavad kulud lisaööbimisele ning uutele lennupiletitele,“ toonitas Raag. Hiljuti lahendas kindlustaja juhtumit, kus meditsiiniline probleem ei olnud suur, kuid tagasi koju pöördumine lükkus edasi mitu päeva ning sellest tingitud kulud ulatusid tuhandetesse eurodesse. 

Et kindlustusest maksimaalselt kasu oleks, soovitab kindlustaja reisikindlustuse sõlmida kohe, kui oled reisi ostnud ning kindlustus peab kehtima kogu perioodi Eestist lahkumise päevast koju naasmiseni. Kui reisikindlustuse sõlmimine jätta viimasele minutile, võib juhtuda, et reisi ärajäämist põhjustav sündmus on juba toimunud. Näiteks on reisija haigestunud või pikalt ähvardanud vulkaan pursanud. Lepingu sõlmimine varakult on oluline, sest kindlustus ei hüvita kahjusid, mis on ilmnenud enne lepingu algust.