Sügis toob kaasa karmid tuuleiilid, mil marutuul murrab puid ja rebib lahti katuseservi, hullemal juhul jääb peavarjuta kogu kortermaja. Kes hüvitab sellisel juhul tekkinud kahju? 

Sügise saabudes kimbutavad Eestimaad taas kiired tuuleiilid, mille tagajärjel suurenev kindlustusjuhtumite arv ning kasvavad kahjunumbrid annavad aimu, kui suureks ohuks võivad tormituuled ja sademed olla inimeste tervisele, kodule ning varale. “Kui eramaja omanikele on selge, kuidas kriitilises olukorras kiiresti lahendus leida, siis kortermajades jääb vastutusala tihti selgusetuks ning probleemide kõrvaldamine tekitab suurt stressi,” sõnab Seesami varakindlustuse tootejuht Sandra Smirnova.

Ta toob näiteks, et kui tormituulte küüsi peaks sattuma eramaja katus, siis on üldjuhul teada, kas majas on kindlustus ning kelle poole kahjude korral pöörduda. Kui aga tuuled peaksid räsima kortermaja katust, on tegu kõigi majaomanike kaasomandit puudutava kahjuga, mille eest peavad kõik ka solidaarselt vastutama. “Kodukindlustus pakub kaitset korterisiseste riskide eest, kui aga kahju puudutab korteri kaasomandisse puutuvaid osasid nagu näiteks kortermaja kandvad konstruktsioonid, vundament, rõdud, kelder, katus, välisfassaad või täiendavad rajatised, vastutab parandustöödega seotud kulutuste eest kogu korteriühistu,” selgitab Smirnova.

Üks värskemaid raputavaid juhtumeid Seesamis on traagiline õnnetus eelmisest kevadest, mil torm rebis korterelamu katuse täielikult küljest, tuues kaasa 30 000 euroni ulatuvad kahjud. “Tegemist oli väikse korteriühistuga, kus kortereid oli kokku vaid kaheksa – kinnisvara varakindlustuse puudumisel oleks pidanud katuse taastamise eest tasuma korteriühistu liikmed oma taskust, mis teeks antud kahjujuhtumi korral 3750 eurot korteriomandi kohta,” toob ekspert välja. Kuna reeglina kaasnevad tormituultega ka tugevad vihmad, võivad täiendavad niiskuskahjud kahjusummat veelgi kergitada.

Seepärast on ootamatute kulude vältimiseks mõistlik igal korteriomanikul kindlustada nii enda korter eraldi kui ka korterelamu kaasomand ühiselt. “Viimaste aastatega on end kindlustada soovivate korteriühistute arv aina kasvanud. Tärkava huvi üheks ajendiks on kindlasti üleüldine teadlikkuse kasv, teisalt võib ühistuid kindlustama suunata enda nahal kogetud õnnetu juhtum, mille ühistu liikmed on pidanud oma taskust kinni maksma. Keskmise suurusega korterelamu puhul on iga korteri makstav kuine kindlustussumma vaid paari euro ringis, millest saadav turvatunne ootamatustega toimetuleku ees on kindlasti seda väärt,” sõnas ekspert.