Eestlane on aktiivne, kuid hajameelne: koos suviste ilmadega algab igal aastal õnnetuste kõrgperiood, mille edetabelit kroonivad viimastel aastatel tervisesportlased ning ratturid ja tõuksientusiastid.

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul märgivad esimesed ilusad kevadilmad iga-aastast õnnetusjuhtumite tipphooaja algust. “Alates märtsikuust kasvab õnnetusjuhtumite osakaal kuust-kuusse jõudsas tempos, haripunkt saabub juulikuiste puhkuste ajal, mil inimesed on igapäevarutiinist väljas ning toimetavad rohkem väljas,” sõnab Gilden. Kindlustusstatistika põhjal tõusis eelmisel aastal maist juunini kahjude arv 20%, juulis laekus võrreldes juuniga kahjusid veel 38% võrra enam.

Kahjude nimekirja troonivad sportimise või aktiivse vaba aja veetmise käigus saadud vigastused, millega on seotud ligi 40% juhtumitest, maha ei jää ka kukkumised rataste või elektritõuksidega. Viimased moodustavad kogu õnnetuskahjudest enam kui neljandiku.

Enim õnnetusi kaunist ilma nautivate inimestega juhtub sportmängude käigus. „Kui talvisel ajal näeme just talispordiga seotud õnnetusjuhtumeid, siis kevadsuvisel ajal armastavad inimesed seltskondlikke pallimänge. Aktiivsel vaba aja veetmisel juhtunud õnnetustest pea kolmandik on seotud mõne spordimänguga – jalgpall, korvpall jt. Õnnetusi tuleb ette nii palliplatsidel kui ka kodus palli kõksides,“ loetles Gilden.

Lisaks sportivatele eestlastele paistavad “edetabelis” silma ka rohenäpud, kes juba esimese lume sulades erinevad lõikurid, saed ja kirved välja otsivad. Peamised kevadised kahjud, millest kindlustusseltsi teavitatakse on lihaste venitused, liigeste nihestused, haavad, muljumised, luumurrud ja põrutused. Ette tuleb ka selliseid õnnetuid juhuseid, kus inimene on puid tuppa viies astunud kassile peale ja kukkunud, samuti kukutakse kasvuhoones ning vigastatakse silmi põõsa aluseid puhastades.

Aiatööde käigus juhtuvad õnnetused on sageli väga tõsised ning võivad rivist välja viia pikaks ajaks.

Enne töödega alustamist soovitab ekspert alati veenduda, et kõik tööriistad oleksid tippvormis ja ohutud, alahinnata ei tasu isikukaitsevahendeid. “Ka lihtsamate tööde tegemisel tasuks ette panna kaitseprillid, sest kunagi ei või teada – näeme juhtumeid, kus muru niitmisel lendab miskit silma; on juhtunud, et põõsaaluseid puhastades saab terve nägu vigastada ning meenub ka juhtum eelmisest aastast, kus ühel aiatööentusiastil pritsis silma terrassipuhastusainet,” toob ta välja.

Kuna tegijatega paraku ikka juhtub ning õnnetusi päriselt ära hoida ei saa, siis aitavad suvise hooaja turvalisemaks muuta täielik keskendumine ja turvavarustuse kasutamine.

“Näeme igal aastal kahetsusväärselt palju juhtumeid, kus tõuksilt või rattalt kukkudes lohisetakse mööda asfalti veel mitu meetrit edasi ning kogu nahk on marraskil. Tõuksi ja rulaga sõitmisel tuleb kindlasti kasutada turvavarustust ning tegelikult tasuks kiivrit kasutada ka elektritõuksiga sõites – 15 km/h kiirus on piisavalt suur, et ohtlikke vigastusi tekitada, eriti kui keha katavad vaid suviselt napid riided. Kindlasti ei tohi unustada, et alla 16 aastased kergliikuri juhid peavad omama juhtimisõigust ning neile kehtib ka kiivri kandmise kohustus,” juhib Gilden tähelepanu turvavarustusele.

Tasub meeles pidada, et ratta puhul kuuluvad turvavarustusse hämaras vilkuv valge tuli ees ja punane taga ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Kiiver pole Eestis küll kohustuslik, kuid see abiline võib päästa elu ja peaks seetõttu kuuluma igas vanuses ratturi turvavarustusse.