Värske kindlustusstatistika näitab, et Eesti inimesed ei reageeri toruprobleemidele õigeaegselt. „Enamasti annavad torustikuga seotud õnnetused endast märku juba ammu enne, kui õnnetus on kätte jõudnud, kuid inimesed ei oska alati neid märke ära tunda,” kirjutab Seesami varakindlustuse spetsialist Dagmar Gilden.

Värskest Seesami statistikast selgub, et pea 80% nende Koduabi kõnedest on seotud mõne toruprobleemiga – ummistused, lekked naaberkorterist, segisti purunemised või purunevad torud. Kõnesid murelikelt koduomanikelt laekub liinile ka peale kella kümmet ja nädalavahetustel. “Senise statistika puhul võib öelda, et kui inimesed jõuavad meieni nädalavahetusel, on neil üheksal korral kümnest probleeme veesüsteemidega. Aga see on ka väga õige, sest veekahjustuste puhul on suurema kahju ära hoidmiseks kiire reageerimine kriitilise tähtsusega,” sõnab ekspert.

Eelmise aasta suurimad veefiltri ja segisti purunemisest tingitud kodukahjud küündisid Seesamis 30 000 euroni. Kui sellised kahjud leiavad aset öösel või ajal, mil inimesed on kodust eemal, ongi kahju ulatus suur ja taastamine kulukas. Gildeni sõnul aitab selliseid olukordi ennetada ohumärkide märkamine ning ka Koduabi spetsialistidega konsulteerimine.

Varaspetsialist tutvustab viite levinumat ohumärki, mis annavad peatselt saabuvast õnnetusest varakult märku ning mis kindlasti koduomaniku tähelepanu vajavad.

“Süütu” nirisemine või tilkumine

Kui segisti tilgub, ei tasu ootama jääda, mil väikesest tilkumisest saab voolav juga. Enamasti tähendab see, et segisti ei ole enam oma tippvormis ning selle parandamiseks tuleks midagi ette võtta. Tasub tähele panna – tilkumine ei ole ainult tüütu, vaid võib ka kalliks maksma minna. Tilkuv kraan või nirisev wc-pott kulutab pika aja peale suure koguse vett, mis jätab oma jälje ka kommunaalarvetele.

Halb küttesüsteem

Külmakraadidega saabub kõnesid väga erinevate külmumiste tõttu, mille kaitseks tuleks veenduda, et tehnilise ruumi temperatuur püsib töökindla termostaadi või toru külmumiskaitse abil õigel tasemel ning tagatud on ka torude piisav soojusisolatsioon. Kui on oodata külmalainet, on üks võimalus jätta kraan tilkuma, sest kui vesi liigub, ei külmu see nii kiirelt torustikes ära. Külma õhu ringluse takistamiseks tuleks sulgeda uksed, õhu sissepääsuavad ja vundamenti jäetud õhutusavad. Kindlasti ei tohiks juba külmunud torusid iseseisvalt sulatama hakata, vaid tasuks konsulteerida spetsialistiga.

Veidrad helid

Kui kraani keerates kõlab kummalist kriuksumist või paukumist on kindlasti tegu hoiatussignaaliga. Kui ikka äravoolu toru “mulksub”, on probleem juba käegakatsutav ja tasuks reageerida enne, kui kodu upub.

Kummaline hais või värv

Väga elementaarne – kui vesi, mida joote ja mis peaks teid puhastama näeb välja räpane ja eritab kummalist lõhna, on see suur märk sellest, et torud on vanaks jäänud. Kui vesi on hakanud oma lõhna- või värviomadusi muutma, on selge, et ega see probleem iseenesest ei lahene ning peagi võib ees oodata suur veekahju. Proaktiivne suhtumine aitab suurema õnnetuse ära hoida.

Vesi ei voola ära

Kui hoone on juba 30+ aastat vana ja torustikke pole korralikult hooldatud, on torudesse kogunenud lisaks katlakivile roostet ja muid jääke ning tekivad ummistused. Seega ei tasuks aeglaselt äravoolavat vett miskiks pidada. Ummistusprobleemide ennetamisel on oluline meeles pidada, et kanalisatsiooni lastakse ainult majapidamise reovesi, mitte praerasv ega prügi. Samuti ei tohiks mitte mingil juhul tualetist alla lasta lahusteid või värvijääke. Isegi kui need torusid ei ummista, võivad need lüüa segi veepuhastusjaamade töö.