Kui põhjamaades on ärikatkestuskindlustus ettevõtete seas tavapraktika, siis Baltikumis ollakse selles osas alles lapsekingades. Eestis omab vaid 10% ettevõtetest ärikatkestuse kindlustuskaitset.

„Eesti ettevõtted kindlustavad oma vara, ent ärikatkestuse osas on kindlustatus madal ning kindlustuse vajalikkust tunnevad pigem riske teadlikumalt hindavad keskmised ja suured ettevõtted,“ kommenteeris Eesti ettevõtete kindlustatust Seesami ettevõtte varakindlustuse tootejuht Sander Lill.

Kindlustaja sõnul võib ärikatkestuskindlustust võrrelda ettevõtte elukindlustusega, mis aitab ootamatu õnnetusjuhtumi korral hoida ettevõtet finantsiliselt elujõulisena. Näiteks hüvitab kindlustus tulekahju, üleujutuse või suurema seadmerikke puhul saamata jäänud tulu ning katab vältimatud püsikulud, nagu töötajate palgad, rendikulud ja laenumaksed, mis tuleb tasuda ka äritegevuse seiskumise korral.

Väiksematel ettevõtetel puudub finantsreserv ootamatustega tegelemiseks

Seesami esindaja sõnul on Eesti seni suurimad väljamaksed olnud seotud tulekahjudega. Näiteks oli hiljuti energiasektoris tegutsevas ettevõttes seadme rikkest alguse saanud tulekahju sedavõrd ulatuslik, et ärikatkemisest tingitud kahju küündis mitme miljoni euroni.

Kindlustaja sõnul varieeruvad ärikatkestuste kestused sõltuvalt kahjude ulatusest ja iseloomust mõnest nädalast mitme aastani ning kindlustuse aastane makse jääb ühe keskmise ettevõtte jaoks mõnesaja euro juurde.

„Eestis näitavad kindlustamises eeskuju eelkõige suuremad tootmisettevõtted, kelle käive sõltub suurel määral seadmete ja tootmisliinide tööst, aga ka majutusettevõtted ja spaad, kus töökatkestus võib tuua kaasa olulise tulu kaotuse. Väiksemad ettevõtted näevad ärikatkestuskindlustust sageli ebavajaliku lisakuluna – eriti juhul, kui nad pole ise varasemalt tööseisakust tulenevat kahju kogenud. Samuti kiputakse alahindama seisakuga kaasnevaid kulusid ja seda eriti pikemate seisakute korral,“ rääkis kindlustaja.

Sageli puudub aga just väiksematel tootmisettevõtetel piisab finantsreserv, et sarnaste tagasilöökidega toime tulla. Nende tegevus sõltub suurel määral seadmete töös hoidmisest ning ühe seadme rike võib vallandada ahelreaktsiooni ja põhjustada kogu tootmise seiskumise.

„Hiljutises juhtumis oligi kannatanuks metallitööstuse ettevõte, kus peamiseks töövahendiks olnud CNC freespink läks ootamatu pingekõikumise tõttu katki ning seiskas töö terves tehases. Asendusosade tellimine ja paigaldus tõid kaasa viienädalase tööseisaku. Varakahju jäi selle juhtumi puhul 4000 euro juurde, ent tööseisakust tulenev kulu küündis 100 000 euroni.

Varakindlustuse kaitse korral katnuks kindlustus kahjuhüvitisena vaid masina remondiga seotud kulud,“ selgitas Lill.

Ettevõtjad on liiga enesekindlad

Kindlustaja sõnul on toitlustus-, majutus-, logistika- ja kaubandusettevõtted aga haavatavad isegi väiksemat sorti tulekahjust. Seesami esindaja kirjeldab väikeses kiirtoidurestoranis fritüüri termostaadi rikkest alguse saanud tulekahju. Hoolimata sellest, et tuli saadi enne päästjate saabumist kontrolli alla, olid kustutusvee ja suitsukahjud selle väikese põlengu tagajärjel sedavõrd ulatuslikud, et köögis ei olnud võimalik tööd jätkata. Varakahjud küündisid 6200 euroni, ent restorani tegevus jäi ligi kolmeks nädalaks seisma ning tööjõukulude ja käibega seotud kahjude suuruseks kujunes 40000 eurot.

„Oma töös kohtame ka ettevõtjate liigset enesekindlust, et „minuga ei juhtu“ või kui juhtub, siis piisab enda tagavaradest kulude katmiseks ja töö jätkamiseks. Kui aga finantsvõimekust on üle hinnatud või kulusid alahinnatud, võib esialgsest mustast stsenaariumist saada kordades mustem stsenaarium ning üks ootamatus murda aastaid üles ehitatud ettevõtte. Lisaks rahalisele kahjule võivad kaduda töötajad, tarnijad ja kliendid. Ettevõtte finantsiline vastupidavus ja võimekus kriisidest taastuda sõltub sageli just sellest, kui teadlikult ja ettevaatavalt on riskidega tegeletud,“ pani Seesami esindaja ettevõtjatele südamele.