Kas oled kunagi mõelnud, miks on hooajaliselt kasutatavat suvilat, maamaja või üürikinnisvara suvises kuurordis kallim kindlustada kui pidevas kasutuses olevat kodu? Kindlustaja selgitab, miks see nii on.

„Suvilate kindlustamine on võrreldes koduga tõesti kallim, sest kui maamaja seisab kasutuseta, võib väiksem probleem areneda tõsisemaks, erinevalt kodust, kus omanik murele kiiremini jälile saab. Ka asuvad maamajad tihti kaugemal suurematest linnadest või maapiirkondades, kus juurdepääs näiteks tuletõrjele või politseile võib olla piiratud.  Nendel põhjustel on suvilates kahju keskmine suurus oluliselt suurem kui alalises elukohas, mis tavaliselt väljendub ka suuremas kindlustusmakses,“ selgitas Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Maamaju ohustavad nii tormid kui tulekahjud

Gildeni sõnul on suvilates enim kahjusid seotud torustike purunemiste ja nendest tulenevate veeleketega. Kui aga suvilaomanik on unustanud torudest vee sügisel välja lasta, on väga tõenäoline, et talviste külmakraadide süül torud purunevad. Kahjud aga ilmnevad tihti alles kevadel, kui minnakse maamaja suvevormi sättima. Hoolimata sellest, et suvilas ei ole alumisi naabreid, kelle vara üle ujutada, ulatuvad suuremad veelekke kahjud Seesamis 15 000 euroni.

Maakodude kahjustatistika esikolmikusse mahuvad lisaks ka vargused ning tormikahjud. 

„Paljud suvilaomanikud lukustavad küll muruniidukid, jalgrattad ja muu väärtusliku mitme luku taha, ent talveks inimtühjaks jäänud piirkonnas on üldiselt varastel mõnus segamatult toimetada. Enim murtakse sisse just abihoonetesse, kust saab kaasa viia tööriistu ja tehnikat, mida on lihtsam maha müüa,“ rääkis Gilden.

Tormid aga toovad päris tihti kaasa katuse kahjustusi, mis omakorda tekitavad veekahjustusi hoone sisemuses. 

Kindlustaja sõnul mõjuvad kõige laastavamalt suvilatele aga tulekahjud, mis võivad alguse saada nii vigasest ja vananenud elektrisüsteemist, hooldamata küttekehast kui ka lihtsalt õnnetust juhusest. Hõreda asustusega kohtades ei jää tavaliselt punase kuke roaks langenud hoonest suurt midagi alles ning see tuleb uuesti üles ehitada.

Ka suvekorterid tuleb kindlustada kui mittealalised elukohad

Kindlustama asudes tuleb esmalt kindlustajale öelda, kas tegu on alalise elukoha või suvilaga, sest viimaste kindlustusmaksed võivad olla eelpool mainitud riskidest tulenevalt mõnevõrra kallimad.

„Maamaja või suvila, kus viibitakse ainult nädalavahetustel või suvekuudel, on mittealaline elukoht ning vastav märge peab olema ka kindlustuslepingus. Kui seda märget ei ole ja peaks juhtuma õnnetus, siis on kindlustusel õigus hüvitamisest keelduda või hüvitissummat vähendada. Mittealaliseks elukohaks on ka näiteks populaarsetes suvituslinnades asuvad suvekorterid ja rendimajad, mis hooajaväliselt harva inimesi näevad,“ selgitas Gilden.

See, missuguses ulatuses kindlustuskaitset ja omavastutust pakutakse, sõltub suuresti hoone seisukorrast, suurusest ja asukohast.

Üldiselt kehtib reegel, et väga kehvas seisukorras suvilaid ei kindlustata, seevastu hooldatud ja hoitud suvemaja saab lihtsamalt ja rohkemate riskide vastu kindlustada.

Kindlustaja soovitused põhikohana mitte kasutusel oleva vara kaitsmiseks:

• Kui tegemist on mittealalise elukohaga, anna sellest kindlustajale teada.
• Kontrolli vara seisukorda ka hooajavälisel ajal.
• Kuigi valvesüsteemi olemasolu kindlustuse sõlmimiseks tavaliselt kohustuslik ei ole, aitab see vähendada võimalust sattuda varaste ohvriks.
• Valvekaamerad, millest annab teada hoiatussilt sissesõidul aitavad samuti õnneotsijad eemal hoida. 
• Ainult omanik ise teab, mis tal täpselt maamajas kaitsmist vajab, seega tasub veenduda, et kindlustuskaitse hõlmab kõiki just sulle olulisi riske.