Ehkki kergliikuritega seotud õnnetuste arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, on tänavuse jaheda ja vihmase kevade ning suve alguse tõttu kergliikuritega juhtunud õnnetuste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga hoopis vähenenud.

Seesami statistika järgi on 2025. aasta esimese kuue kuuga registreeritud kergliikurite õnnetusi paarkümmend protsenti vähem kui mullu samal perioodil. „Õnnetuste arv on küll vähenenud, ent makstud kahjude maht on kasvanud – keskmine kahju ühe juhtumi kohta on võrreldes eelmise aastaga kasvanud enam kui 55%. Üksikjuhtumite suurimad väljamaksed ulatuvad 1500 euroni – näiteks kaotas üks klient kruusasel teel juhitavuse ning sai raske õlavarreluu- ja randme vigastusi,“ rääkis Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Viga saavad käed, jalad, pea ja hambad

Kindlustaja sõnul jätkab elektritõukerataste populaarsus kasvu ja kuigi ajutiselt on näha õnnetuste arvu kahanemist, kergitavad kuivad ja soojad suvepäevad tõukerataste liiklusaktiivsust mitu korda, mis omakorda viib paratamatult tõusuteele ka õnnetuste numbri.

„Kõige sagedamini saavad tõukerattaõnnetustes viga käed, jalad, pea ja hambad. Tüüpilised vigastused on luumurrud, nihestused ning lahtised haavad. Kuigi õnnetusjuhtumikindlustusega inimene saab selliste vigastuste eest valuraha, võtab paranemine paraku oluliselt kauem aega ning võib tähendada ka pikalt töölt eemal viibimist,“ rääkis Gilden. 

Kindlustaja sõnul juhtuvad õnnetused peamiselt valesti valitud kiiruse või tähelepanematuse tõttu. Enim satutakse õnnetustesse jalgratta- ja sõidutee ristumiskohtades, ülekäiguradadel, samuti kruusastel või liivastel teelõikudel, sest paljudel kergliikuritel on väiksed rattad, mis jäävad lisaks kergesti kinni ka ebatasasustesse nagu äärekivid, kaevuluugid ja augud teel. 

Kui vaadata kiirabi statistikat, siis on jätkuvalt probleemiks ka alkoholijoobes sõitmine, mis suurendab raskete vigastuste riski märkimisväärselt. Joobes sõitjad kipuvad alahindama kiirust, ülehindama oma võimeid, lisaks ei ole kiita ka nende reageerimiskiirus – tagajärjeks on sageli luumurd või hulgivigastused ja kiivri puudumisel isegi ajutrauma. 

Kaotajaks jääb nõrgem osapool

„Kergliikuriga sõitmine käib paratamatult suve nautimise juurde, kuid paneksin kõigile elektriliste sõidukite juhtidele südamele – sõltumata sellest, kes seaduse järgi süüdi on, jääb kergliikurijuht autoga kokkupõrkes alati nõrgemaks pooleks ning kannatab selles olukorras kõige rohkem,“ sõnas Gilden.

Kui auto ja kergliikuri kokkupõrkes on vastutavaks pooleks viimane, võib esialgu küll kahjud katta liikluskindlustus, kuid seadusest tulenevalt on kindlustusandjal õigus need kulud hiljem temalt tagasi nõuda.

„Paljud kergliikuriomanikud ei ole teadlikud, et kehtiv seadus kohustab kindlustama kiiremad ja raskemad kergliikurid ehk need, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille täismass on üle 25 kg,“ tuletas Seesami esindaja meelde eelmisel aastal kehtima hakanud seadusemuudatust.

Et kergliikuritega liiklemine oleks ohutum, soovitab kogenud kindlustaja järgida järgmisi põhimõtteid:

• Elektritõukerattal võib sõita 1 inimene.
• Kontrolli tõukeratta tehnilist seisukorda enne igat sõitu.
• Kanna kiivrit – ka täiskasvanuna. Kohustuslik on see kuni 16-aastastele juhtidele.
• Vali kiirus vastavalt ilmastiku- ja teeoludele.
• Ole tähelepanelik ristmikel, jalakäijate ja teiste sõidukite suhtes.
• Ära sõida alkoholijoobes – see ohustab nii sind kui kaasliiklejaid.
• Väldi pisimopeediga kõnni- ja jalgteel ning kergliikuriga sõiduteel sõitmist.