„Pea iga suurema vee- või tuleõnnetuse tulemusena kortermajades saavad kannatada ka kõrvalasuvad korterid. Paljud inimesed ei mõtle sellele, et kui nende tegevuse tõttu saab kahju ka naabrite vara, peab ka need kahjud kannatanutele hüvitama kahju tekitaja. Siis aga enam tavalisest kodukindlustusest ei piisa,“ rääkis Gilden.

Et kindlustusest oleks abi ka selliste juhtumite puhul, on kodukindlustuse lepingule võimalik juurde lisada täiendav vastutuskindlustus. „Vastutuskindlustus korvab korterielanike süül kolmandate isikute varale, näiteks naabrite korterile, tekitatud kahju.“

Kuid ka sellisel juhul ei tasu unustada, et kahju tekitaja siiski vastutab ise selle eest, et naabri korter korda saaks. Kahju tekitaja peab ise pöörduma oma kindlustusandja poole, tunnistama oma süüd, aitama kindlustusel välja selgitada kahju suurus, organiseerima naabri korteris remondi ning tagama endise olukorra taastamise. Kindlustus aitab küll tasuda rahalised kulud, kuid kokkuvõttes jääb siiski vastutajaks kahju tekitaja,“ selgitas Gilden, mida vastutuskindlustus täpsemalt tähendab.

Seesami statistikas on kõige sagedamad kodukindlustuse juhtumid seotud just veeavariidega ning kõige suuremad kulud kaasnevad tulekahjudega. Tulekahjusid esineb veeavariidega võrreldes harvem, kuid tulekahju puhul on tagajärjed veekahjust tunduvalt ulatuslikumad, kuna tule tekitatud kahjule lisandub kustutusveest tingitud kahju.