Kuigi lapsed ei mõtle mänguhoos riskidele, võib peeglitega liugust tabanud pall, vastu kohvimasina ekraani põrkunud lusikas, naabri autot kriimustanud tõukeratas või noore kunstniku lõuendiks saanud naabri hinnaline parkett kujuneda täiskasvanute jaoks üsna kulukaks.

„Lastega seotud kahjujuhtumid pole kindlustajate igapäevas sugugi haruldased ning näiliselt süütu mäng võib väikese viltuvedamise tulemusel päädida üpris lihtsalt mitmete tuhandete eurodeni ulatuva kahjuga. Kuna inimestel on üha kallimad autod ja kodus hinnalised sisustuslahendused, on laste põhjustatud kahjusummad ka kasvutrendis,“ selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kahjude peasüüdlasteks jalgrattad ja lendavad esemed

Seesami kodukindlustuse statistikast paistab selgelt välja, et kõige sagedasemate juhtumite valemitest leiab tõuke- või jalgratta ning auto. Mõnikord on n-ö ohvriks pere enda auto, aga sageli hoopis parklas seisev võõras neljarattaline. „Alles hiljuti kukkus üks laps parklas rattaga ning kahjustas selle käigus naabri sõidukit, mille remondiks kulus 550 eurot. Selle aasta suurima kahju puhul sõitis laps aga autole jalgrattaga ette. Õnnelikus õnnetuses laps viga ei saanud, ent masina kordategemiseks kulus 5600 eurot,“ jagas Gilden näiteid.

Laste põhjustatud kahjujuhtumite edetabeli teisel kohal platseeruvad kindlustaja sõnul kõiksugu lendavad esemed pallidest muude objektideni. Ühes värskes kindlustusjuhtumis tabas lusikas õhulennu järel kohvimasina puutetundlikku ekraani, mis vajas seepeale remonti. Teises juhtumis lõhkusid lapsed aga kapi peegelukse ja akna klaaspaketi – kogukahju ulatus 1000 euroni. Sageli saavad kannatada ka televiisorid, mille ekraanid ei pea vastu lendavatele klotsidele või pallidele.

Aga ka autod, mis saavad pihta pallimängudes. Viimasel juhul võivad tagajärjeks olla värvikriimustused, aga ka purunenud aknaklaasid või küljepeeglid.

Kes hüvitab veekindla markeri kunsti parketil ja purunenud kapid? 

„Laste puhul on võimatu kõiki olukordi ette näha ja nii juhtub ka õnnetusi olukordades, kus neid esiti oodatagi ei oska. Hiljuti oli meie kahjukäsitlejate laual juhtum, kus laps oli roninud asju täis kappidele, mis keharaskuse all järele andsid ning seinalt maha kukkusid. Õnneks jäi laps selles loos terveks, ent takistusrajaks muudetud vara kahju oli korralik. Teisel juhul kukkus laps koos kausiga vastu töötasapinda ning lisaks marmorplaadile sai kahjustada ka nõudepesumasina uks. Kokku ulatus see kahju 3200 euroni. Üsna levinud on ka paljudele lapsevanematele tuttav olukord, kus laps on otsustanud oma kunstiannet demonstreerida mujal kui paberil. Ühes sellises juhtumis oli kannatajaks hinnaline parkett, mida veekindla markeriga maalimisel lõuendina kasutati. Kahju küündis 2600 euroni,“ kirjeldas Seesami esindaja tuhandetesse eurodesse küündivaid kahjusid.

Sellistes olukordades tekib kannatajal igati õigustatud küsimus – kes kahju kinni maksab?

Gildeni sõnul pakub kodukindlustus koos koduse vara ja eraisiku vastutuskindlustusega parimat kaitset laste ootamatute koeruste eest nii kodus kui ka kodust eemal, olgu tegemist tõukerattaga vastu võõrast autot sõitmise, naabri aknasse kivi viskamise või mänguhoos voodi katki hüppamisega.

„Vastutus sõltub ka konkreetsetest asjaoludest. Näiteks, kui tegemist on liiklusõnnetusega, siis kannab sageli osa vastutusest autojuht kui tugevama ohuallika valdaja. Kui laps saab õnnetuses viga, hüvitab kahju tavaliselt auto liikluskindlustus. Kui aga laps põhjustab kahju kellegi teise varale, tuleb remondiarve vastutuskindlustuse puudumisel tasuda lapsevanemal,“ täpsustas kindlustaja.

Arvestades, et kahjusummad on kasvutrendis ja kuumakse vahe minimaalne, soovitab Gilden vastutuskindlustuse hüvitise piirmääraks valida vähemalt 50 000 eurot.