Seesam kindlustuse värskelt valminud uuringust nähtub, et tööelus olid koroona-aasta suurimad kaotajad 35-54 aastased töötajad, kellest enam kui 70% puutus viimasel aasta jooksul kokku tööst põhjustatud stressiga. “Tööstressiga kaasnenud pidev väsimustunne, negatiivne meelestatus ja keskendumisraskused on aga ainult jäämäe tipp,” sõnab Seesami turundusjuht Tiia Prööm.

„Meie tööheaolu uuringu tulemustest joonistub välja väga selge profiil kõige kurnatumast töötajast. Suurima tõenäosusega on ta oma parimas tööeas firma võtmeisik – juht või ettevõtja – kes elab mõnes Eesti suurematest linnadest. Need on positsioonid, kuhu kriisi tippajal koondus vastutus võtta vastu kiireid ja keerulisi otsuseid,” selgitab Prööm. 

Töötajaid valdab tõsine stressiseisund
35-54-aastaste vanusegruppi kuulunud vastajate sõnul ilmutab salakaval tööstress end peamiselt pidevas väsimustundes, aga ka negatiivses meeleolus ja keskendumisraskustes. “Äärmuslikematel juhtudel tõid inimesed koguni välja, et tööstressist tingituna vältisid nad klientide või kolleegidega suhtlemist ega tahtnud hommikuti tööd alustada,“ avas Seesami esindaja uuringu tulemusi. “See on märk juba väga tõsisest stressiseisundist,” tunneb Prööm muret.

Tendents on seda enam murettekitav, et iga kümnes 35-44 aastane ei tee stressi leevendamiseks mitte midagi, sest ei oska kuskilt alustada. Pea sama palju leidub neid, kes ei pööra stressiilmingutele tähelepanu, sest on juba leppinud, et see on vastutusrikka töö lahutamatu osa. Võrreldes teiste vanusegruppidega leidus nii 35-44 kui ka 45-54 aastaste seas poole rohkem inimesi, kes kasutavad stressi leevendamiseks rahustava või uinumist soodustava toimega toidulisandeid. 

Tööandjad saavad toeks olla
Pröömi sõnul selgub uuringust, et tegelikult on hädas töötajatel mitmeid ettepanekuid, kuidas tööandja saaks terviseteemades neile tänasest enam toeks olla. Kõige kurnatumate töötajate vanusegruppi kuuluvad inimesed tõid peamiselt välja, et ootaksid tööandjalt oma tervise toetamiseks spordikulude kompenseerimist ning tervisekindlustust, mis võimaldab näiteks kiiremini eraarstile saada ning annab parema ligipääsu taastusraviteenustele ja ennetavatele tervisekontrollidele.

Ligi viiendik selles vanusegrupis inimesi oleks tänulik, kui saaksid töötada madalama osakoormusega, umbes sama paljud tähtsustasid juhtkonna valmisolekut tervislikel teemadel rääkida ning emotsionaalselt toeks olla. “Alati ei olegi raha kõige tähtsam, inimesed tahavad olla märgatud ja tunda, et neid ümbritsevad inimesed hoolivad siiralt neist ja nende tervisest,” arvab Prööm.