Kuna politsei ei käi juba aastaid väiksemaid plekimõlkimisi sündmuskohal fikseerimas, siis olukorrad, kus osapooled ei saa vastutuse osas kokkuleppele, on kujunenud kindlustustele ja ka osapooltele endile tihti problemaatilisteks. 

Seesami kaskokindlustuse tootejuht Viljo Kokla sõnul meenutab kahjukäsitlejate töö viimastel aastatel pigem uurija oma, kus lisaks olemasolevatele asitõenditele tuleb vajadusel neid juurde hankida ning alles pärast põhjalikku asitõendite analüüsi saab hakata otsuseid tegema. 

„Kui varem sai politsei abiga enamikel juhtudel liiklusõnnetuse põhjustaja selgeks ja liiklusõnnetuse vormil ka fikseeritud, siis olukordades, kus inimesed peavad kõnealused toimingud ise läbi viima, kujunevad murekohtadeks just vormistamine ja põhjustaja määramine,“ tõi Kokla välja puudujääke liiklusõnnetuste fikseerimisel. 

Tema sõnul jäävad liiklusõnnetuse fikseerimisel tihti ebamäärasteks või olematuteks skeemid, millelt ei ole võimalik hiljem liikluskorda ja sõidukite asendit korralikult välja lugeda. Ka tehakse kahjustustest erinevate nurkade alt eeskujulikke fotosid, aga unustatakse jäädvustada sündmuspaiga üldpilt koos sõidukite asenditega, pidurdusjäljed ja muud vajalikud detailid, mis annaksid täieliku ülevaate juhtunust.

„Inimeste enda teadmatusest tekivad tihti ka olukorrad, kus ei taheta oma viga tunnistada ja see omakorda viib osapoolte vaheliste vaidlusteni. Kõige sagedamini vaieldakse parklates manööverdamistel ja tagurdamistel tekkinud kahjude osas, kus tihti on n-ö sõna-sõna vastu olukorrad. Ka reavahetusel toimunud õnnetuste puhul on kokkulepped rasked tulema,“ lisas Kokla.

Kui osapoolte selgitused on vastuolulised ja puudub ka korralik ülevaade sündmuspaigast, siis on kindlustaja sõnul tagantjärele väga keeruline või isegi võimatu põhjustajat välja selgitada.

Selleks, et tagada õnnetuste korrektne registreerimine ja vältida hilisemaid vaidlusi, pani Seesami esindaja kokku lühikese juhendi, mille võiks telefoni salvestada või ka välja printida ja autosse panna.

• Kontrolli ega õnnetuse tagajärjel pole keegi viga saanud. 
• Tee end nähtavaks – lülita sisse vigastatud sõiduki(te) ohutuled, aseta teele ohukolmnurk. 
• Ära liiguta masinaid enne, kui liiklusõnnetus on põhjalikult vormistatud. Autot liigutades võtab õnnetuse osapool riski, kus liiklusõnnetuse tegelikke asjaolusid ei ole võimalik hiljem enam tuvastada ning seetõttu jääb kindlustuse poolt kahju hüvitamata või hüvitatakse ainult osaliselt.
• Vormista liiklusõnnetus avarii.ee või avarii.lkf.ee kaudu ning ära unusta lisada toimumise skeemi ja juhtumi seletust koos piltidega. Veendu, et mõlemad osapooled ka teate kinnitaksid. Kinnitamine võrdub allkirjaga ja kui see puudub, on sisuliselt tegemist vaid ühe osapoole ütlustega, millest ei piisa liiklusõnnetuse põhjustamise tõendamiseks teise osapoole poolt. 
• Tee pilte nii lähedalt kui ka kaugemalt. 
• Kui peaks vaja olema pealtnägijate tunnistusi, siis kirjuta üles ka nende nimed ja aadressid.

Pöördu politsei (häirekeskuse) poole järgmistel juhtudel: 

• Liiklusõnnetuses on saanud vigastada või hukkunud inimene. Seda ka juhul, kui vigastus tundub esialgu väike. 
• Kui osapooled ei suuda jõuda kokkuleppele selles, kes oli liiklusõnnetuses vastutav.
• Kui on tekitatud kahju kolmandale isikule või varaomanikule, kes pole sündmuskohal. Näiteks kui on kahjustatud pargitud autot, tänavavalgustusposti, liiklusmärki vms.
• Kui on juhtunud kokkupõrge suurulukiga (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits).
• Kui liiklusõnnetuse tõttu on teele sattunud takistus, mis ohustab liiklust või on tekkinud keskkonnakahju.