Kividega mööduvate autode loopimine, kaikaga peksmine, 9. korruselt kukkuvad õunad ning viha- ja armastuskirjad auto külgedel - need on markantsemad näited vandaalide tegudest, mis kindlustusel on tulnud sel aastal hüvitada. 

Autode vastu suunatud vandalismi tagajärjeks on tihti kahjusummad, mis võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse. Sellel aastal on Seesamile teatatud juba 82 juhtumist, mille kahjud ulatuvad kokku ligi 130 000 euroni. Tavalisemad kahjustused on kriipimised, mille puhul ulatub keskmine kahju 1500 euroni, kuid selle aasta suurim kriipimiskahju, mille tulemusena auto vajas värvimist ja detailide vahetust, küündis 4500 euroni. Kõige suuremaks sel aastal registreeritud vandalismikahjuks on aga 9200 euro suurune juhtum, kus vandaalid rebisid kaubikult ukse ning tekitasid selle käigus omakorda autole veel teisigi kahjustusi.

Lapsvandaalid tegutsevad

„Kui liiklusraevust tingitud olukordade eskaleerumine ja selle käigus autode kahjustamine näitab pigem vaibumise märke, siis näeme n-ö lapsvandaalide põhjustatud kahjude sagenemist,“ rääkis Seesami kahjukäsitlusosakonna juht Rasmus Parve.

Alaealised loobivad mööduvaid autosid kividega, ühel juhul lennutati 9. korruselt autode pihta levinud sügisande ehk õunu, ning ette on tulnud ka kaikaga auto peksmist.

Kindlustaja sõnul on vandalism riskina kaskokindlustuse lepingus küll kaetud, kuid kahju tekitajal tuleb kahju kindlustusandjale hüvitada.

Päris palju tuleb ette ka selliseid kaskojuhtumeid, kus laps näeb tolmust autot ning otsustab sellele armsa sõnumi peale „joonistada“. Tolmuosakesed kraabivad aga autolt värvi maha ning ees ootab kulukas remont. Harvem kasutatakse tolmust autot ka vihaste sõnumite lõuendina. Sellised juhtumid lähevadki eelpool mainitud tavalisemate juhtumite alla, mille kahjusummad ulatuvad kindlustaja sõnul keskmiselt 1500 euroni.

Kaamerad – vandalismi suurimad vaenlased

Kahjude ärahoidmisel ja kahjutekitajate tabamisel on üha suurem roll kaameratel. Pardakaamerad ja majade ümbruses olevad turvakaamerad on rohkem levinud ja see võimaldab rikkumisi hõlpsamini tuvastada. „Kui varem võisid paljud pahategijad jääda tabamata, on täna suurem tõenäosus nende tabamiseks just tänu kaameratele, mis omakorda on vähendanud lahendamata juhtumite arvu,“ tõdes Parve.

Kindlustaja sõnul ei ole päriselt võimalik juhuslike vandaalide tegutsemise eest end kaitsta, küll aga saab meelde jätta mõned nõuanded, kui vara on juba vandaalide küüsi langenud.

„Kui tabad varga või vandaali otse sündmuskohal, siis reeglina piisab väikesest tähelepanust, et kurjategija selleks korraks oma ettevõtmise katki jätaks. Ülearu riskida siiski ei maksa, sest on täiesti võimalik, et kui kuritööd takistada, võib see viia konfliktini. Seega on mõistlik helistada esmajärjekorras politsei operatiivnumbril, et eskaleerunud olukord leiaks lahenduse professionaalses õhkkonnas,“ jagas Parve nõuandeid vandalismi korral tegutsemiseks.

Kindlasti tuleks meelde jätta võimalikult palju detaile, kuid mitte asuda asitõendeid iseseisvalt uurima.

Olgu selleks agressiivsed või vulgaarsed maalingud, kriimustatud vara või purustatud aknad – tekkinud kahju tuleks jäädvustada võimalikult kiiresti. Kindlustuse seisukohast on oluline, et juhtum oleks fikseeritud, seega on suureks abiks nii pildid kui ka videomaterjal. „Lisaks tasub jälgida, kas läheduses on mõni valvekaamera, mis võiks aidata tabada võimalikku kahju tekitajat ja juhtumi asjaolusid paremini tuvastada,“ andis kindlustaja nõu.