Sõjaliste droonide jõudmine Baltikumi õhuruumi on pannud paljusid koduomanikke mõtlema, kas nende kodu oleks sellise juhtumi korral ka kaitstud. 

Kuigi sõjategevusest tingitud juhuslike varakahjude tekkimise tõenäosust on keeruline hinnata, võivad tagajärjed olla kulukad ning kõiki selliseid kahjusid kodukindlustus tavaliselt ei kata. 

Kui tavapärase kodukindlustuse peale mõeldes tulevad esimesena pähe vee-, tule- või tormikahjud, siis muutunud julgeolekuolukord on pannud inimesi muretsema ka teistsuguste riskide pärast. Mis saab siis, kui kodu tabab sõjaline droon, rakett või nende rusud? Kas kindlustus aitab ka sellisel juhul?

„Veel mõni aasta tagasi ei oleks paljud ilmselt osanud mõelda, et kodukindlustusega saab kaitsta kodu ka sõjaliste droonide või rakettide põhjustatud kahjude eest. Tõime selle võimaluse esmakordselt turule sel suvel ning näeme, et huvi kaitse vastu on iga kuuga kasvanud. Kõige rohkem tunnevad selle vastu huvi just piirialadel ning Tallinnas ja selle lähiümbruses elavad koduomanikud,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kindlustaja sõnul on selliste kahjude tekkimise tõenäosust küll keeruline hinnata, ent võimalikud tagajärjed võivad olla väga kulukad.

Sõjakahjude kaitse võib maksta mõni euro kuus

Sõjakahjude kaitse aitab hüvitada kahju juhul, kui kindlustatud kodu tabab sõjaline droon, rakett, mürsk või nende rusud, samuti hüvitatakse nende plahvatusest tekkinud kahjustused. Kui kodukindlustuse leping hõlmab ka kodust vara, laieneb kaitse ka sellele.

„Meie pakume sõjakahjude kaitset kodukindlustuse lisana ehk kaitse tuleb kodukindlustusele eraldi lisada ning ilma vastava märketa see ei kehti. Võimaliku kahju suurusega võrreldes on lisakaitse väike väljaminek. Maksumus sõltub kindlustatud kodu suurusest – näiteks 50-ruutmeetrise korteri puhul on hind ligikaudu 1,2 eurot kuus ja 140-ruutmeetrise eramu puhul jääb kuumakse 3 euro juurde.“

Üks kindlustusleping ei pruugi kõiki kahjusid katta

Sõjakahjude vastu saavad oma hoone kindlustada ka korteriühistud. 40 korteriga ühistu puhul võib see tähendada vähem kui ühe euro suurust lisakulu kuus ühe korteri kohta.

Kindlustaja sõnul võib aga kortermajas ühest kindlustuslepingust väheks jääda, sest ühistu hoonekindlustus ja korteriomaniku kodukindlustus võivad katta erinevaid kahjusid.

„Seetõttu tasub uurida nii ühistu hoonekindlustuse kaitse ulatust kui ka seda, milline kindlustuskaitse on olemas enda korteril ja kodusel varal. Ühe lepingu olemasolu ei tähenda automaatselt, et kõik võimalikud kahjud on kaetud. Näiteks maja katuse või fassaadi kahjustumise korral sõltub hüvitamine ühistu kindlustuslepingust, korteri siseviimistluse või seal oleva vara puhul tuleb aga vaadata ka korteriomaniku enda kindlustuskaitset,“ selgitas Gilden.

Sõjakahjude kindlustus ei tähenda, et hüvitatakse kõik sõja või relvakonfliktiga seotud kahjud. Kindlustuskaitsel on piirangud ning välistused puudutavad näiteks terrorismi, sabotaaži, rahutusi ja kodanikurahutusi. Samuti ei hüvitata kahjusid, mis on seotud kindlustustingimustes määratletud suurriikidevahelise sõja või tuuma-, bioloogilise või keemiarelva kasutamisega.

„Enne lepingu sõlmimist tasub uurida, millised sündmused on kaitsega hõlmatud ja millised mitte. Samuti tuleb veenduda, et sõjakahjude kaitse oleks lepingus selgesõnaliselt märgitud, sest see ei pruugi kuuluda tavapärase kodukindlustuse juurde.“