Seesami läbiviidud uuringust selgus, et pea pooled eestimaalased oleksid enda sõnul motiveeritumad töötajad, kui tööandja võimaldaks neile tasustatud lisapuhkust. 

„Arvestades, et uuringu kohaselt on väga suur hulk inimestest viimase aasta jooksul puutunud kokku tööstressiga, mis väljendub ennekõike pidevas väsimuses, on selline ootus igati mõistetav. Lisapuhkusest unistab tervelt 45% vastanutest ning see on töötajate soovide nimekirja tipus sõltumata vastaja soost, rahvusest või vanusest,” rääkis Seesami tervisekindlustuse tootejuht Marit Raag.

Eriti hinnatud on lisapuhkuse võimalus 25-34-aastaste vastajate seas, kellest 57% väitel annaks see võimalus neile tööindu juurde. Kui 2021. aastal läbiviidud uuringus oli lisapuhkusega sama kõrgel pulgal ka paindlikuma tööajakorralduse ootus, siis tänavu jäi sellest hüvest puudust tundvate vastajate hulk kolmandiku piiresse.

„Koroona-aastad näitasid, et inimesed suhtuvad oma tööülesannetesse vastutustundlikult ka siis, kui nad täidavad neid väljaspool töötunde või kodukontoris. Ilmselt peegeldub tänavuses tulemuses ka asjaolu, et suures hulgas ettevõtetest on paindlikust töökorraldusest saanud juba normaalsus,“ rääkis Raag.

Töötajad ootavad tööandjalt tervisesse panustamist

Paljude töötajate kinnitusel kasvataks nende motivatsiooni see, kui tööandja panustaks nende tervise edendamisse. Iga kolmas töötaja kümnest ütles, et teda innustaks tööandja valmisolek maksta sporditoetust, sama suur hulk töötajatest unistab aga tööandjapoolsest tervisekindlustusest.

„Arusaadavalt on tervisekindlustus väga kõrgelt hinnatud hüve 55-64-aastaste vastajate seas, kellest 43% märkis, et see tõstaks nende töötahet. Sellel vanusegrupil tuleb sagedamini ette arstivisiite, mida saab tervisekindlustuse abil haigekassa ravijärjekordade väliselt kiiremini ja soodsamalt,“ selgitas Seesami esindaja.

Sagedased peod ja ühised ettevõtmised kolleegidega on motiveerivad vaid viiendiku vastajate arvates, leidus ka neid, kelle hinnangul on ühisüritused pigem demotiveerivad.  

„Kui palusime vastajatel nimetada hüvesid, millest nad puudust tunnevad, viitasid vastused levinud rahulolematusele juhtidega. Mainiti, et juht peaks olema professionaalne, enesekindel, oskama töötajaid kaasata ning suutma probleemidega süvenenult tegeleda. Halb juhtimiskvaliteet on kahtlemata faktor, mis vähendab inimese lojaalsust ja pühendumust,“ nentis ta.

Mitmed vastajad märkisid, et nad oleksid motiveeritumad, kui nende meeskonnas oleks rohkem pädevaid töötajaid ning töökoormus selle tulemusel väiksem. Samas kinnitas vastajate tagasiside ka lihtsat tõsiasja, et ükski hüve ei suuda kompenseerida rahulolematust palganumbriga. 

„Õiglane ja töötaja panusega heas tasakaalus töötasu ning läbipaistev boonuste süsteem on tänapäeval juba hügieenifaktor, millega rahulolematusest annavad töötajad varem või hiljem märku,“ sõnas Seesami esindaja.