Lisaks üle lõkke hüppamisele, ujumisele ja grillimisele on autojuhtimine see tegevus, mis alkoholi koosmõjul põhjustab igal jaanipäeval kõige rohkem õnnetusi. 

“Kui üle jaanitule hüpates ja purjus peaga ujudes riskib inimene enda eluga ning ebaõnnestunud grillimine võib päädida varalise kahjuga, siis autosse kiputakse peo käigus tihti suurema seltskonnaga istuma. Nii jõuavadki uudistesse kurvad lood mitme inimese raskete kehavigastuste või isegi hukkumisega lõppenud jaanipäevaaegsetest autosõitudest,” rääkis Seesami kahjukäsitluse osakonna juht Rasmus Parve.

Kindlustaja sõnul kasvab jaanipäeva nädalavahetusel õnnetusse sattumise tõenäosus oluliselt, sest inimesed liiguvad rohkem kui muidu, lisaks ei pruugi kõik liiklejad kokkulepitud reeglitest ühtmoodi kinni pidada. Seetõttu tasub pühade ajal olla liikluses eriliselt tähelepanelik ja ettevaatlik ning kahtlase sõidumaneeriga autost tuleks koheselt politseid teavitada.

„Purjus olek on autoroolis igati taunitav ning ka hüvitist välistav asjaolu. Kahjukäsitluse kontekstis on üsna selge, et need olukorrad lahenevad üheselt ja klient peab sõiduki oma vahenditega korda tegema. Kui tegemist on liikluskindlustuse juhtumiga, siis hüvitatakse kannatajale kahju, kuid see tuleb hiljem õnnetuse põhjustanud joobes juhil kindlustusseltsile tagasi maksta,” selgitas Parve vindisena rooli istumise riske. 

Seesamis jääb igal aastal 10-15 taotlejat kindlustushüvitiseta, sest kaskojuhtumi võrrandis on mängus olnud alkohol. Kui võrdluses on inimelud ja vigastused, on kahju sõidukitele mõistagi tühine, ent alkoholi tarvitav inimene peab mõistma, et alkohol teda vastutusest ei vabasta.

Saabuva jaanipäeva valguses ei soovita kindlustaja joobes olles ega ka jääknähtudega rooli istuda, samuti on turvaline valida enda seltskonna n-ö selge grupijuht, kes sõidutab, vastutab ja suudab vajadusel abi kutsuda.

„Paljud tunnevad ebamugavust, kui peavad sõpra keelama, tegelikult tuleb selles olukorras häbi ja ebamugavus eemale lükata ja näha ennast pigem kangelasena, kes võib mitmeid inimelusid päästa. Sõbra korrale kutsumises ei ole midagi imelikku, järgmisel hommikul on sõber sulle hoopis tänulik ning teie sõprus kestab veel pikki aastaid,“ julgustas Parve.

Kuigi inimene ei pruugi seda ise tajuda, siis juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab autojuhi sõiduvõtteid. 0,5 mg/g rooli minnes kasvab autojuhil liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus kaine juhiga võrreldes kolm korda ning fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus lausa viis korda.

Nii enda kui ka teiste tervise ja elude huvides – kui jood, siis ei sõida!