Important message icon

23.05 on Seesami Rakvere ja Jõhvi kontorid suletud!

Iga kümnes eestimaalane peab tööstressi normaalsuseks

09.04.2024 Marit Raag
Iga kümnes eestimaalane peab tööstressi normaalsuseks

62% Seesami värskes uuringus osalenud eestimaalastest kinnitas, et on kogenud viimase aasta jooksul tööstressi. Pea poolte vastanute sõnul on selle taga suur töökoormus, mis väljendub pidevas väsimuses ja pahas tujus. Üle 10% vastanutest aga leidis, et vastutusrikka tööga kaasnev stress on normaalne nähtus, mille osas polegi võimalik midagi ette võtta.

Seesami tervisekindlustuse tootejuhi Marit Raagi sõnul on tööstress tabanud kõige rängemalt 25-34-aastaseid inimesi, kelle seast lausa 84% tunnistas tööstressi kogemist. 

„Ilmselt on sellel vanusegrupil väga palju kohustusi, mida oskuslikult tasakaalustada on väga keeruline – selles vanuses on paljude jaoks oluline end maksimaalselt tööl tõestada, oma karjääri eesmärgid saavutada. Samal ajal on aga paljudel ka pered, kus kasvamas veel väiksed lapsed, lisaks on see vanusegrupp ka sotsiaalselt väga aktiivne. Tunne, et kõige jaoks ei jagu aega, energiat või raha, on lihtne tekkima. Ja seda eriti olukorras, kus koroona-aegsetest pingetest taastumata kindlustunnet on tulnud kimbutama majanduslanguse mõjud ning mure toimetuleku pärast,“ rääkis Raag.

Tööstressi põhjustavad vaimse tervise probleemid ja suur töökoormus

Tema sõnul oli mõnevõrra üllatav näha ka kõrget tööstressi kogenute osakaalu 18-24-aastaste seas. „Kolmveerand sellest vanusegrupist ütles, et on viimase aasta jooksul tööstressi kogenud. Samas 18-24-aastaste ja 25-35-aastaste tööstressi suurimad põhjused olid erinevad. Iga teine noorimasse gruppi kuuluv vastaja tõi suurimaks tööstressi põhjustajaks vaimse tervisega seotud probleemid ja tunde, et töö ei paku enam rahuldust (vastavalt 53 ja 50% vastanutest). 25-34-aastaste jaoks oli aga vaieldamatult suurim tööstressi allikas liiga suur töökoormus, mis oli ka kõigi järgnevate vanusegruppide peamine stressitekitaja. Kahtlemata peegeldab see tulemus ka erinevate põlvkondade väärtushinnanguid tööelus,“ tõdes kindlustaja.

Suurt töökoormust pidas tööstressi allikaks iga teine tööstressi kogenud inimene. Muresid vaimse tervisega tõid tööstressi põhjustajana välja 34% vastanutest, 33% kinnitusel on tööstressi taga aga rahamured.

„Meie uuringus tunnistas vaimse tervise mõju suurenevale tööstressile 38% naistest, samas kui meeste seas teadvustas seda stressiallikana 29%. See ei pruugi aga tähendada, et naised kannatavad tööstressi all rohkem – see võib näidata, et mehed ei ole sedavõrd varmad oma vaimse tervisega seotud häireid teadvustama ega ka neid lähedaste või professionaalidega arutama. Suur oli erinevus ka eestlaste ja mitte-eestlaste seas. Kui eestlaste seas nimetas vaimse tervise muresid tööstressi allikana 40% stressi all kannatanud vastajast, siis mitte-eestlaste seas nimetas seda põhjusena vaid 20%,“ sõnas ta.

Seesam uuris vastanute käest ka seda, millist mõju tööstress inimestele avaldab ning kuidas nad tööstressi maandavad. Ligi 70% vastanutest tõdes, et nad on tööstressi tõttu pidevalt väsinud, kusjuures mida noorema vastajagrupiga oli tegu, seda enam kurtsid vastajad tööstressi tekitatud väsimuse üle.

18-24aastaste vastajate seas kinnitas tööstressi mõjul tekkivat väsimust tervelt 81% vastanutest. Noorte seas oli enim ka neid vastajaid, kelle sõnul põhjustab tööstress neis pidevat negatiivset meelestatust ning soovimatust hommikuti tööd käsile võtta. Ka teistes vanuserühmades tunnistati, et tööstress tekitab pidevat paha tuju ja negatiivset suhtumist, kolmandik vastanutest tõi ülepinge tagajärjena välja ka keskendumisraskused ja pideva ärevuse.

Kui uuringus osalenutelt uuriti, kuidas nad tööga seotud pingeid maandavad, mainisid pooled vastanutest hobidega tegelemist. „See tegevus oli eriti populaarne eestlastest vastajate seas – kui selles vastajaterühmas märkis hobidega tegelemist stressimaandajana 52%, siis mitte-eestlaste seas oli see näitaja vaid 39%. 40% kõigist vastanutest ütles, et nende jaoks on parim pingete maandamise viis oma murede arutamine lähedastega. Enda „tühjaks rääkimist“ harrastavad naised meestest rohkem – naiste puhul märkis seda stressimaandamise viisi 46%, meeste puhul aga vaid kolmandik vastanutest,“ rääkis ta. 

Seesami esindaja sõnul paistis taaskord mõnevõrra teistsuguse käitumismustriga silma 18-24-aastaste vanuserühm, kelle jaoks on muredest rääkimine kõige populaarsem viis pingeid maandada – seda harrastab tervelt 55% vanuserühmast.

Pingete teadliku maandamisega tegelevad vähesed

„Mõnevõrra üllatav oli aga see, et professionaalilt otsib pingete maandamiseks abi kaduvväike protsent vastanutest. Kõigest 6% vastanutest kinnitas, et käib oma stressi oskuslikumaks maandamiseks psühholoogi juures. Iga kümnes vastaja ütles, et tarbib erinevaid toidulisandeid, mis aitavad pingetega paremini toime tulla. Kahjuks aga leidus küllaltki palju ka neid, kes märkisid avatud vastusena, et nende pingemaandamise viis on alkoholi tarbimine – teatavasti on selle abivahendi mõju vaid ajutine,“ nentis Raag.

Tema sõnul hakkas tööstressiga tegelemise teema juures silma see, et küllaltki palju inimesi ei tegelegi oma pingete maandamisega. „Oli neid, kes ütlesid, et neil pole stressiga tegelemiseks piisavalt raha, leidus ka neid, kelle jaoks jäi vajaka teadmistest, kust otsast tööstressiga seotud probleeme lahendama asuda. Samas üle 10% vastanutest tunnistasid, et nende jaoks on tööstress muutunud juba loomulikuks nähtuseks – nende hinnangul on normaalne, et vastutusrikka tööga kaasneb stress.“

Seesami esindaja sõnul see kindlasti nii ei ole. „Tööstress võib viia väga tõsiste tervisehäirete ja läbipõlemiseni, lisaks võib selle toel kujuneda välja halvad käitumismustrid, mida tulevikus on väga raske kui mitte võimatu välja juurida. Alalise tööstressi all kannatavad inimesed kipuvad arvama, et tööl käimine ongi ebameeldiv, et tööülesanded on mõttetud, töökaaslased ebaprofessionaalsed. See pole normaalne tööelu – sellised pinged vajavad käsitlemist, et inimene saaks oma tööelust ka rõõmu tunda ja end tööl teostada. Seetõttu tuleb kindlasti tööstressile kas tööandja või miks mitte professionaali abil lahendust otsida,“ soovitas Raag.

Uudised

Kõik uudised
Just sellest hüvest unistab suurim hulk töötajaid
22.05.2024 Marit Raag

Just sellest hüvest unistab suurim hulk töötajaid

Seesami läbiviidud uuringust selgus, et pea pooled eestimaalased oleksid enda sõnul motiveeritumad töötajad, kui tööandj...

Compensa Vienna Insurance Group kasvatas eelmisel aastal Baltimaades tulu 19%
10.05.2024 Deividas Raipa

Compensa Vienna Insurance Group kasvatas eelmisel aastal Baltimaades tulu 19%

Baltikumi juhtiv kindlustusettevõte Compensa Vienna Insurance Group jätkas 2023. aastal oma varasemat kasvu. Ettevõtte k...

Oled Rimi lojaalsusprogrammi klient? Siis tea, et Seesamis saad soodsamalt!
11.04.2024 Liljan Männiste

Oled Rimi lojaalsusprogrammi klient? Siis tea, et Seesamis saad soodsamalt!

Alates märtsist on Rimi lojaalsusprogrammi klientidel suurepärane võimalus osta mitmeid Seesami kindlustustooteid tavahi...