Kuigi reisikaaslase ootamatu haigestumine võib reisiplaanid pea peale pöörata, on sellises olukorras üldjuhul abi reisitõrkekindlustusest. Oluline on aga mõista, kellel on haigestumise korral õigus hüvitisele ja kuidas kindlustus sellistel juhtudel hüvitist määrab.

„Kõige rohkem kasutavad meie kliendid reisitõrke kaitset siis, kui jäädakse ise haigeks või tuleb reisist loobuda kaaslase haigestumise või õnnetuse tõttu. Alles seejärel tulevad reisitõrke vaates lendude hilinemised ja muud ootamatused,“ rääkis Seesami reisikindlustuse tootejuht Marit Raag.

Kindlustaja sõnul hüvitab kindlustus haigestumise tõttu ära jäänud reisi kulud, kui haigestub reisija ise või temaga koos elav perekonnaliige – abikaasa, elukaaslane või lapsed. Eraldi kaitse on veel eluohtlik seisund või surm, mis laieneb ka sugulase surma korral reisile mitte minemisele või ka reisi katkemisele, kui on vajalik reisilt tagasi pöörduda. Viimasel juhul hüvitatakse tagasisõidukulu.

Reisitõrkest abi ka suurema seltskonnaga reisides

Teadupärast reisitakse ka suuremate seltskondadega, vanematega ja parima sõbrannaga. Võib-olla haigestub hoopis lapsehoidja või võõrustaja sihtriigis? Kuidas kindlustus selliseid olukordi käsitleb?

„Tegelikult katab reisitõrkekindlustus reisi ära jäämise või katkemise kulud ka siis, kui tegemist ei ole otsese pereliikmega. Eelduseks on see, et tegemist on ainsa reisikaaslasega, olgu ta siis sõbranna, ema või vend. Kui reisiarved on tasutud ühiselt, siis hüvitatakse kulutused proportsionaalselt. Kui igaüks maksis piletid ja majutuse eraldi, siis toimub hüvitamine kuludokumentide alusel. Samuti on kindlustusjuhtum see, kui oled planeerinud külla minemist näiteks ülikoolikaaslasele Barcelonasse, aga võõrustaja haigestub ootamatult. Kindlustusele tuleb sellisel juhul esitada võõrustaja selgitus ja arsti väljastatud dokument,“ selgitas Raag reisitõrke kahjude hüvitamist.

Kui reisitakse aga suurema grupina, kuhu kuulub näiteks kaks perekonda koos vanavanematega ning üks laps haigestub ja keegi ei soovi ühtäkki reisile minna, siis tuleb arvestada, et tegemist on erinevate perekondadega ja ka haigestumise kindlustuskaitse kehtib peresiseselt. „Hüvitist saab perekond, kelle laps haigestus, teised peavad reisile minema,“ täpsustas Raag.

Seesami esindaja sõnul on ette tulnud ka olukordi, kus planeeritud perepuhkusele võetakse kaasa lapsehoidja, kes aga viimasel hetkel haigestub. Kuigi teda ei loeta pereliikmeks ning tavapärane kindlustuskaitse talle ei laiene, tuleks enne kindlustamist pöörduda kindlustusseltsi poole ja üldjuhul leitakse ka sellisele olukorrale lahendus.

„Haruldased ei ole ka juhtumid, kus inimene haigestub, kuid tema majutuse eest on tasunud keegi reisikaaslastest ning ülejäänud seltskond läheb reisile. Sellest pole midagi! Koos makstud majutuse hüvitis arvestatakse proportsionaalselt inimeste arvule ja vastavalt ka hüvitatakse. Kui ka lennupiletite eest maksti korraga mõne teise isiku poolt, siis kantakse hüvitis vastavalt kindlustatu soovile sellele samale isikule või kindlustatule endale,“ selgitas Raag.

Selleks, et suurema seltskonnaga reisi planeerides või reisil tekkivates ootamatutes olukordades end turvaliselt tunda, soovitab kindlustaja igale isikule valida kindlustussumma, mis vastaks ühe inimese majutuse, lennupiletite ja muu transpordi kuludele. Kuna reisitõrke kindlustus jõustub mõni päev pärast poliisi vormistamist, on oluline see sõlmida kohe pärast reisi broneerimist.

„Kindlasti tasub meeles pidada, et haigestumise korral tuleb kindlustusele esitada arstitõend ja vajadusel ka haiguslugu, samuti kulu tõendavad dokumendid nagu arve, maksekorraldus, piletid ja broneeringud.

Lennugraafiku muudatuste korral tuleb küsida lennufirmalt info muudatuse, tehnilise rikke või hilinemise kohta. Samuti peab kindlustust teavitama, kui lennufirma ise osaliselt muudatusega seotud kulu kompenseerib,“ loetles Raag dokumente, mille alusel hüvitamine toimub.