Sõltumata soost ja vanusest peavad inimesed tööandja tervisekindlustuse paketi tähtsaimaks osaks hambaravi ja selle võimalikult suurt hüvitist, pea iga neljas 18-24 aastane töötaja näeb aga vajadust suurema psühholoogilise nõustamise limiidi järele, selgub Seesam kindlustuse uuringust.

Tööandja pakutavast tervisekindlustusest on saanud määrava tähtsusega motivatsioonipaketi osa, mille olemasolu eelistavad töötajad isegi spordikulude hüvitamisele ja väiksemale töökoormusele. Kui rasketel aegadel kiputakse töötajate soodustusi kokku tõmbama, siis tervisekindlustuse lepingu sõlminud ettevõtete arv on tõusuteel olenemata majanduses valitsevast olukorrast.

„Kui 2020. aasta lõpuks, mil tervisekindlustus tootena turule jõudis, oli Seesami tooteportfellis kindlustatud inimesi 930, siis neli aastat hiljem juba üle 7000. Pidevale kasvunumbrile kirjutavad alla ka teised seltsid. Keskmine kahjuteadete arv jääb meil igas kuus 1600 euro juurde, suurimad hüvitised küündivad aga 5000 euroni. Selle aasta seni suurim väljamakse jääb samuti 5000 euro juurde, põhjuseks operatsiooni ja voodipäevade tasu hüvitamine,“ avas Seesami tervisekindlustuse tootejuht Marit Raag tervisekindlustuse statistikat.

Enne hambad korda, siis vaimne tervis

Värskest Seesami uuringust selgub, et kõige rohkem kasutasid kindlustatud töötajad eelmisel aastal perearsti ja eriarstiteenuseid, seejärel tehti tööandja kulul hambad korda ning käidi ka vaktsineerimas. 

„Kuigi uuringust ilmnes, et lausa iga kolmas Eesti inimene toob tööstressi põhjustajana välja mured vaimse tervisega, kasutas psühholoogilise nõustamise võimalust vaid 7% vastanud kindlustatutest. Sealjuures pöördusid vaimse tervise probleemidega spetsialisti poole oluliselt rohkem naised ja 18-24 aastased töötajad,“ rääkis Raag.

Kindlustaja sõnul teadvustavad väga paljud tööandjad vaimse tervisega seotud probleeme ning abi piiratud kättesaadavust pikkade järjekordade ja teenuse kõrge hinna tõttu, mis tähendab, et täna ei sõlmita Seesamis pea ühtki paketti, milles ei sisalduks psühholoogiteenused. 

„Kui noor inimene on eluga ummikus või tunneb, et soovib mõnel elulisel teemal kellegagi vestelda, läheb ta heal meelel ja ilma igasuguse valehäbita spetsialisti juurde. Vaimse tervise eest hoolitsemine on nende jaoks võrdne trenni tegemise ja füüsilise keha eest hoolitsemisega. Vanemad inimesed ja eriti mehed aga arvavad, et suudavad ise probleemidele lahendused leida,“ nentis Raag.

Mehed soovivad tervisekontrolli, naised uusi prille 

Uuringus osalenutelt uuriti ka rahulolu tööandja valitud tervisekindlustuspaketiga. Enam kui pool vastajatest tunnistas rahulolematust. 41% vastanutest sooviksid, et nende pakett hõlmaks ka hambaravi, pea sama paljud pidasid hambaravi hüvitist liiga väikeseks. Tervelt 38% 18-24 aastastest vastajatest pidasid aga psühholoogilise nõustamise limiiti ebapiisavaks.

„Kuigi Eesti mehele heidetakse pidevalt ette oma tervise eest mitte hoolitsemist ja arstil harva käimist, siis olid just mehed need, kes soovisid, et profülaktilise tervisekontrolli limiidid oleksid suuremad ning pidasid ka hambaravi olemasolu tervisekindlustuse paketi osana võrreldes teistega olulisemaks. Naised seevastu soovisid tööandja kulul uusi prille ja olemasoleva hambaravi hüvitise suurendamist,“ tõi Raag välja ning soovitas tööandjal enne kindlustuspaketi kokku panemist töötajate soovide kohta uurida ning nendest lähtuvalt võimalikult ideaalsed kaitsed valida.

Uuringus uuriti ka nende töötajate soovide kohta, kellele tööandja tervisekindlustust veel ei paku. Iga teine inimene kümnest sooviks hambaarstile minna, 38% tahaks kasutada taastusravi võimalusi ning 33% ennetavaid tervisekontrolle teha.